Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed. Need seadmed koosnevad türistorjuhitavatest kondensaatorpatareidest ja reaktoritest. Türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed toimivad nii püsi- kui ka siirdetalituses, kindlustades süsteemi stabiilsuse. Alalisvooluliine võidakse kasutada, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam). Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel
rõhtpaigutus kolmnurkpaigutus a) 20 kV isoleerjuhtmed 20 kV isoleerjuhtmed rõhtpaigutus püstpaigutus b) Joonis 5.19 Paljasjuhtmetega (a) ja isoleerjuhtmetega (b) keskpingeõhuliini liinikoridorid 5.2.2 Kaabelliinid Õhuliinide kõrval kantakse elektrit üle ka kaabelliinidega. Maakaabelliinide töökindluse tase on tunduvalt kõrgem kui tavalistel õhuliinidel. Nad nõuavad vähem ruumi, on välismõjude eest paremini kaitstud ning ohutumad. Teisalt on kaabelliinid aga kallimad ja nende remont aeganõudvam. Kaabelliine rajatakse peamiselt linnades ja muudes tiheda asustusega piirkondades, kus see on sageli ainuvõimalik lahendus. Tavaliselt mõeldakse kaabelliinide all elektriliine, mis paiknevad maa all
Linnavõrgud jaguneb:madalsurve alla0,5: kesksurve kuni3: kõrgsurve kuni 12 Linnade ja asulate torud maareljeefi 1,5m sügavusel,languga mitte alla 0,02(märg gaas) Kuiv gaas 1m languta. Tööstusettevõte torud ka estakaadidel. Torud valmistatakse teras ja plast. Teedega ristumisel hülsidesse.Kraanid,hüdrolukud kuni maapinnani Eritorustikeks -on suru-,bensiini-,nafta-,leelis-,masuuditrassid ettvõtte hoovides ja on terastorud.32-200mm sügavusel kuni 1,5m Kaabelliinid -jagunevad elektri jõukaabliteks ja side kaablid Jõukaablid jagunevad kõrgepinge 1kv ja madalpingekaabliteks.Elektrijaamu ühendab 35kv kõrgepinge liinid.Jaotusjaamu ühendavad kõrgpingeõhuliinid ja kkbelliinid 1-35kv Kuni 10kv paigaldatakse transeedesse70-80cm sügavusele,kõrgema pingega 1-1,5m sügavusele Tellisedjne Kõik kaablid märgistatakse. Soomus kaablid on teraslindiga või traadist soomusega Sidekaablid jagunevad-telefoni,telegraaf,telemehaanikakaablid
3 kW 8 Magistralliin on liin, mille ulatuses on haruühendusi tarbijate toiteks, tarbijad paiknevad nii liini lõpus kui ka haruühenduste juures. Magistralliinid on kas lattliinid või kaabelliinid. Magistralskeemi kasutamisel võib ühe liiniga toita mitut jõu- või valgustuskilpi, sellega väheneb materjali kulu. Antud skeemi kasutatakse siis kui väiksese võimsusega elektritarvitid paiknevad tootmis ruumi põranda pinnal enamvähem ühtlaselt. Arvestades magistral-, ja radiaalskeemi iseärasusi, nende eeliseid ja puuduseid siis kasutatakse tavaliselt segalülitusskeeme. Trafo-magistraal skeem 1 kompleksalajaam
4.5. Vrgu neutraali reiimid 23 4.6. Elektrivrgu juhtide materjalid 24 4.7. Elektrijuhtmestik isoleeritud juhtmetega 24 4.8. Kaabelliinid 25 4.9. Lattjuhtmed 25 4.10. huliinid 25 4.11
analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel
ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd - ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadustest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust (alla 1kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor- miiodest rajatistest ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliinid- kasutatakse: · tihedasti asutataud innarajoonides · muudes kohtades kus ei ole võimalik õhuliine rajada Kaablite isolatsioon- Al ja Cu-soonelised kaablid on kaetud: · PVC( ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga) · PE,PEX,PEH, XLPE(polüetiiniga) AMCMK- Kaablite ristlõigete skaala- mm2 4*16 4*25 4*35 4*50 4*70 4*95 4*120 4*150 4*185 4*240 1*300 1*500 1*800 Kaablite eelisristlõiked- mm2
152 Väliskanalisatsioon 1521 Kanalisatsiooni kontrollkaev 1 kmpl 8 611,42 104 716 1522 Kanalisatsiooni toru DN=150 30 jm 2 7,92 63,2 29,9 3031 154 Veetorustik 1541 Soojatrass eelisoleeritud toru 35 jm 4 263,65 50 10978 157 Kaabelliinid 1571 Kõrgepinge liin 35 jm 0,5 22,03 6,5 999 158 Sideliinid 1581 Sideliinide kaev 1 tk 8 215,43 104 320 17 Maa-ala pinnakatted 63674 171 Haljastus
15 Krundisisesed ja krundivälised insenerivõrgud 152 Väliskanalisatsioon 94,6 jm. Sadevetekanalisatsioon 52,08 jm. 153 Välisvalgustus 1 kompl. 154 Veetorustik 9,8 jm. 157 Kaabelliinid 84,5 jm. 158 Sideliinid kmpl. Sidetrass 94,5 jm. Sidekanalisatsiooni kaevud 2 tk. 17 Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus Pinnase transport kalluritega kuni 15 km kaugusele 249 m3
· Kasutusel juhul, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam),võidakse kasutada alalisvooluliine. · Alalisvooluliinid või vahelülid (nt Viiburis Venemaa ja Soome vahel) on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme. · Alalisvool on vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suure mahtuvuse tõttu võimalik. · Alalisvoolu korral on nii õhu- kui kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinid, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid muunduralajaamu. 34. Millised on õhuliini põhilised osad? Mille poolest erineb kaabelliin õhuliinist? · Juhe, Piksekaitsetross, Isolaator, Masti püstik, Masti traavers · Kaablid paigutatakse maasse, tunnelitesse, torudesse, plokkidesse jne · Kasutusel linnades, tehaste ja energeetikaobjektide territooriumil
pingevõrkudeks /low, medium, high, extra high voltage/. Eestis on jaotusvõrgu pingeteks 35, 20, 15, 10, 6 kV (keskpinged) ja 220/380 ning 220 V (madalpinged) . Üheks võrguettevõtete ees seisvaks ülesandeks on nimipingete arvu vähendamine. Jaotusvõrke liigitatakse ka tarbijate iseloomu järgi tööstus-, linna- ja maavõrkudeks /industrial, urban, rural networks/. Elektrivõrkude põhiobjektideks on elektriliinid (õhu- ja kaabelliinid) ning alajaamad. 1.3 Elektrivõrkude planeerimise ja projekteerimise etapid Üldiselt jaguneb elektrivõrkude arengu planeerimine ja projekteerimine kolmeks etapiks: Elektrivõrgu arengu planeerimine (perspektiivplaneerimine) – määratakse peamised investeeringud ja arengusuunad ning võrgu põ- hikonfiguratsioon pikas perspektiivis Elektrivõrgu projekteerimine – otsustatakse konkreetsed investee- ringud lähitulevikus (3...5 a)
annaabi.ee 
