käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv Bronhiit Ajuinsult Südameinfarkt Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia
Maksakasvajad või kasvajate metastaasid maksas Peritoneumile levinud vähk Rasedushepatoos Haruldasemad põhjused: Maksaveeni tromboos Perikardiit ehk kõhukelmepõletik Nefrootiline sündroom Kõhukelmepõletik ehk peritoniit Lümfiringe sulgus maksas ja lümfiteede kahjustus Nälgus Valkude imendumishäired Hüperaldosteronism ehk aldosteroonisünteesi suurenemine Tuberkuloos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus Kõhunäärmevähk Eosinofiilne peritoniit Mesotelioom Pankreasehaigus Sümptomid Raskustunne alakõhus Õhupalli tunne või täis tunne Kehakaalu ja kõhu ümbermõõdu kiire suurenemine 2 Kõhu ,,loksumine" Hingamisraskused, õhupuudus, ähkimine Muud sümptomid võivad olla ka: iiveldus; jalgade ja pahkluude tursed; seedehäired; oksendamine; kõrvetised; söögiisu kaotus; palavik; song. Diagnoos
Soolevähk adhesion molecule), ALDH1A1, ALDH1B1, Lgr5 (leucine-rich-repeat-containing G-protein- coupled receptor 5)[13] KRAS, EGFR (Epidermal Growth Factor Receptor), ALK (Anaplastic Lymphoma Kinase)[14], CEA Kopsuvähk (carcino emryonic antigen), NSE (neuron-specific enolase), CA-125[5] Eesnäärmevähk PSA (Prostate specific antigen)[11], PCA 3 (Prostate cancer antigen 3), ERG [15] Kõhunäärmevähk CA 19-9 (cancer antigen 19-9)[11], CD1D [16], PEAK1 [17] AFP (Alpha-fetoprotein)[8], AFLP[5], GPC3 (Glypican-3), DCP (Des-Gamma-Carboxy Prothrombin), Maksavähk GGT (gamma-glutamyl transferase), TGF-Beta (Transforming Growth Factor-Beta) [18] Melanoom S100B, TA90IC, YKL-40 [19]
, Dewey, T. 2012. Mustela putorius furo. [WWW] http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/classification/Mustela_putorius_furo.ht ml (05.05.2012) Onasch, K. 2008. Lymphoma in Ferrets: Diagnosis & Treatment. [WWW] http://kristenmcdonald.com/portfolio/web/ferretfacts/www.ferretfacts.com/lyinfe.html (05.05.2012) SA Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia-onkoloogia kliinik. 2012a. Kõhunäärmevähk. [WWW] http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/60-kohunaeaermevaehk (05.05.2012) SA Tartu Ülikooli Kliinikum Hematoloogia-onkoloogia kliinik. 2012b. Lümfoom. [WWW] http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/68-luemfoom (03.05.2012) Williams, B. 2012. Lymphoma. [WWW] http://www.everythingferret.com/lymphoma_in_ferrets.htm (03.05.2012) 11
Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: · südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) · kopsuvähk · hääleaparaadi vähk · söögitoruvähk · põievähk · kõhunäärmevähk · neeruvähk · emakakaela vähk · vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) · kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit · mao verejooksu ja maomulgustumise risk · Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv · Bronhiit · Ajuinsult · Südameinfarkt · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Passiivse suitsetamise mõju Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne
kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab ka järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk 4 söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk Veresoonte lupjumine Bronhiit Ajuinsult Südameinfarkt Kõrgvererõhutõbi Inimesel, kes tarvitab tubakatooteid korduvalt, võib tekkida sõltuvus. Räägitakse, et sõltuvus tekib tavaliselt 2 aasta jooksul, kui pidevalt tarbitakse tubakatoodet.
Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomist vältima. Vähk (käärsoolevähk) Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete sapisust ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud. Vähk (Kõhunäärmevähk) Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge, usub enamus teadlasi siiski, et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski. Südame arütmia Mõned uuringud on näidanud seost kofeiini ja südame arütmia vahel. Kuigi see efekt on ebatõenäoline mõõdukate annuste puhul, on mõned terved inimesed vastuvõtlikud nii väikesele määrale kui üks tass kohvi. Depressioon
kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomistvältima. Vähk (käärsoolevähk) Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole- ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete sapisust ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole- ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud. Vähk (Kõhunäärmevähk): Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge, siiski usub enamus teadlasi , et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski. Sapikivid: Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski on olemas ka uurimus, mis leidis, et kohvijoojatel on väiksem risk haigestuda sapikividesse, kui neil, kes jooki ei tarbi
kohvi ei joo. Naised, kes soovivad riski vähendada, ei pea kohvi joomist vältima. Vähk (käärsoolevähk) Mõned uurijad usuvad, et kohvi joomine võib vähendada haigestumist käärsoole- ja rektaalsesse vähki, vähendades soolesiseste teiseste hapete sapisust ainete, mis võivad kasvatada seda tüüpi kasvajatesse haigestumise riski. Siiski ei ole seos kohvi joomise ja käärsoole- ja rektaalsetesse kasvajatesse haigestumise vahel tõestatud. Vähk (Kõhunäärmevähk) Seos kohvi joomise ja kõhunäärmevähki haigestumise vahel on ebaselge, usub enamus teadlasi siiski, et kahe või vähema tassi joomine päevas ei kasvata kõhunäärmevähi riski. Südame arütmia Mõned uuringud on näidanud seost kofeiini ja südame arütmia vahel. Kuigi see efekt on ebatõenäoline mõõdukate annuste puhul, on mõned terved inimesed vastuvõtlikud nii väikesele määrale kui üks tass kohvi. Depressioon