Me võisime Anuga ainult eemalt vaadata. Isa tuli Jüri tööd kontrollima: ,,Õhemalt! Õhemalt! Sa määrid nagu võid leivale." Siis oli Anu isa ja tema ütles mulle: ,,Määri võid leivale!" Jüri sai vihaseks. ,,Kui te oma tobetat mängu silmapilk ei lõpeta, kasten te ninad värvipotti!" Miks küll Jüri oli nii vihane? Me ei seganud teda sugugi. * Kirjuta tekstist välja üks nimi: Jüri üks käänsõna: töö üks pöördõna: värvis üks liitsõna: värvipotti üks käsklause: Õhemalt! * Moodusta väitlause, milles esineks loo pealkiri. Arvan, et aia värvimine on tore. * Tõmba joon alla lausele, mis sobib loetud loole pealkirjaks. Anu on minu sõber. Isa õpetas võid määrima. Narritasime Jürit. Töö kiidab tegijat. 2. Paranda kaashäälikuühendi vead ja kirjuta sõnad punktiirile õigesti. Tallinnlane läks tõttlikul sammul trammi peale. Ta pidi välljuma kümmnendas peatuses. Käes oli tal violettne pap[p]karp, milles magas kilpkonn
!?)" ,,Osta saia,"ütles ema, ,, ja 2 piima kah." Otsekõne-kaudnekõne *Asesõnad,isiku-ja ajavormid tuleb valida kõne vahendaja isikust ja kõnelemisajast lähtudes: Leili ütles: ,,Ma lähen mere äärde." Leili ütles,et ta läheb mere äärde. *kui otsekõne on küsi Lause,muutub küsimus kaudseks ja selle lõppu pannakse punkt. Kaudse küsimuse ette ei asetata sidesõna et. Toomas küsis: ,,Kus mu jalgratas on?" Toomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: ,, Minge kiiresti koju!" Isa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. KIRJANDUS TEADUSKIRJANDUS ILUKIRJANDUS PUBLITSISTIKA Kajastab püsivaid fakte Annab edasi autori Ehk ajakirjandus ,hetkel olulised faktid Teadus artikkel,uurimus muljeid ja tõlgendusi Arvamusartikkel(arvamus),
huvides. Viisakas on vaja olla, kui puudutab ennast. Reklaamijad püüavad näidata käske nii, nagu käsutäitmine oleks meie huvides. Enamik käske on mõttekad, kui nad on kirjutaja huvides, siiski püüavad nad esitad meile sellistes huvides, millest oleks kasu lugejatele/kuulajatele. Oluline on ka reklaamija enesekindlus, mida püütakse tugevdada süntaktiliste võtetega. Reklaamija püüavad pöörduda tarbija poole, et näidata personaalsust. Käsklause on omal kohal, kui käsutäitmisel on otsest kasu tarbijale. Nt Aita valutavaid liigeseid! – selles on sees funktsioon tarbijale, oodatud info ja võimaluse pakkumine. Üleskutsega on viidatud just tarbija vajadusele, sihtrühmaks konstrueeritud inimene, kelle liigesed valutavad. Kui käsk ühemõtteliselt tarbija huvidele ei vasta, vaid hoopis reklaamija omale, tuleb tarbijat ahvatleda, et ta sellele vastaks ja kuidagi käituks. Üks tavalisemaid on Kui …, siis konstruktsioon.
Iseloomulikke tunnuseid: 1. kinnisstruktuur 2. kinnistunud sõnajärg 3. kinnistunud leksika/semantika 4. nihkunud tähendus 5. ehitus ebaregulaarne 6. kindel funktsioon tekstis või situatsioonis 1 37. Mis kommunikatiivsed lausetüübid on eesti keeles? Lausetüübid jagunevad suhtluseesmärgi järgi: 1) väitlause Sa jooksed kiiresti 2) küsilause Kas sa jooksed kiiresti? 3) käsklause Jookse kiiresti! 4) soovlause Jookseks ta kiiresti! 5) hüüdlause Küll sa jooksed kiiresti! 38. Mis tüüpidesse jagunevad küsilaused? Jaguneb: 1)valikküsilause: 1. üldküsilause Kas sa kohvi tellisid? 2. eriüldküsilause (fokuseeritud üldküsilause) Kas sa tellisid kohvi? 3. loetlev valikküsilause (alternatiivküsilause) Kas sa tellisid kohvi või teed? 2) eriküsilause Mida sa tellisid? 39
Performatiivne kõneakt on näiteks: "Käesolevaga kuulutan ma teid meheks ja naiseks" või: "Ma ristin sind ...". Lausumise hetkel luuakse "tõsiasi maailmas". 31. Kommunikatiivsed lausetüübid Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi. Laused tähistavad mitmesuguseid kommunikatsiooniülesandeid. Lausete abil antakse edasi väidet, küsimust, käsku, soovi ja hüüdu. Väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause. 32. Kommunikatiivsed printsiibid Kommunikatiivsed meetodid vaatlevad keelt eelkõige suhtlusvahendina, mille abil keeleoskaja saab väljendada oma mõtteid ja vajadusi. 33. Suulise kõne teooriad Retoorika laias mõistes muutus marginaalseks; oluliseks sai esteetilise valdkonna jaoks. Erinevalt grammatikast on ennekõike suulise kõne oskus. (rhe kr k. kõne, gramma kirjatäht.) Teiselt poolt vastandus poeetikale (värss vs. proosa).
" Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus." Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon). Kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et kui semantilise normi mõiste eeldab nn kolmanda maailma olemasolu, siis eksisteerivad normid vaid meie peades. Autor leiab, et selleks, et inimestel oleks võimalik siiski üksteist mõista, peame eeldama, et eksisteerib mingi teatud mõtete universaalne struktuur. Autor
iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“ Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning see, mis on kästud (propositsioon). Kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et kui semantilise normi mõiste eeldab nn kolmanda maailma olemasolu, siis eksisteerivad normid vaid meie peades. Autor leiab, et selleks, et inimestel oleks võimalik siiski üksteist mõista, peame eeldama, et eksisteerib mingi teatud mõtete universaalne struktuur
annaabi.ee 
