Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Peeda jõgi Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2012 Sissejuhatus Tartumaa lõunaosas asub Peeda jõgi, mis algab Pangodi järvest ja suubub Porijõkke. Peeda jõgi on üks suurema suhtelise langusega vooluveekogusid. Jõgi on väga kärestikuline ning aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 ...
Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid. Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini. Viimast iseloomustust võib kasutada ka Eestis paikneva hariliku ebapärlikarbi asurkonna kohta. Harilikku ebapärlikarpi võib leida Eestist vaid ühest vooluveekogust ning ta on kantud ...
Triin Engmann KP41 10. Ülejäägid: Kas hinnalised ressursid või vajab kõrvaldamist? 1.Sissejuhatus Ülejäägid koosnevad söömata jäänud kala graanulitest, fekaalmaterjalist ja erinevatest osakestest ,mis sisenevad tanki koos veega. Kala jääke võib iseloomustada kui tahket osa kalafarmi reoveest. See kui palju vees on kala jääke sõltub süsteemidest, mida kasutatakse ,et eraldada tahkeid osasid. Kasvatatavale kalale antakse graanultoitu ,et tagada maksimaalne kasv. Toidud koosnevad toitainetest nagu näiteks lämmastik, fosfor ja teised elemendid. · Kala farmide heitvees sisalduvad fosfor ja lämmastik põhjustavad veekogude eutrofeerumist. · Kala jääke saab eraldada veest mehaaniliste filtritega või settekaevudega. · Seda eraldatakse et vastata tingimustele,mis on ettenähtud heitveele. · Samuti eraldatakse seda ringlevast veest ,et säilitada kalad...
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
annaabi.ee 
