valinud juudid oma rahvaks. Judaismi ei saa käsitleda lihtsalt usundina vaid see hõlmab elulaadi rahvast ja kultuuri.Toora ehk Moosese seadused on Judaismi kõige tähtsam pühakiri.Seal on 243 käsku ja 365 keeldu .Juudid peavad oluliseks laupäeva ehk hingamis -päeva(sellel päeval ei tohi tööd teha). Juudi usundis on olemas ainult üks Jumal.Juudi kogudust juhib Rabi .Jumal on juutidele väga tähtis ning Jumala nime ilmasjata suhu ei võeta. Palvetamine on juutluses väga oluline.Pühendunud usulikud palvetavad kolm korda päevas : hommikul,pärastlõunal ja õhtul.. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kipaga. Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i ehk rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et
olla juut tähendab omada juudist ema juutidw isaks peetakse aabrahami, jumal tegi temaga lepingu. AAbraham, ta pjapoeg jaakob mooses egiptuses, moooses seaduseadjana, tõutatud maa, juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 ekr KR 66-70 n juudi sõda jeruusalem ja temple hävitatakse. heerea piibel mina kristlased kasutavad vana testamendi all kooseb kolmest osast: toora, Prohveid, Kirjutised. Mishna ja talmud: mishna talmudi vanim osa(2-3 saj) lõpliku kuju sai talmud 7 saj. Juutluses väga olulised : shmaa (kuule iisrael, issand meie jumal on ainus); seadus, sabat. Sünagoog- jumalateenistuse koht, õpitakse samuti toorat ja talmudit. Posslaste ümberlõikamine- jumala ja juutide vahelise lepingu märk. bar-mitsva- juudi poisi täisealiseks saamise rituaal. Juutide matus on 24h jooksul peale surmahetke, üksteist kuud loetakse sünagoogis iga päev palvet selle inimese pärast. juutilikke pühasid palju- nt lehtmajase püha, paasapüha, nädalate püha Kristlus.
sabati aasta. Igal seitsmendal aastal anti kogu varandus tema esialgsele omanikule tagasi. Judaism keelab ka sportliku jahipidamise. Judaism on teiste religioonidega võrreldes silmatorkavalt ratsionaalne. Judaismis puuduvad sellised imed nagu kristluses, kus leib ja vein muutuvad Jumala ihuks ja vereks. Judaismis pole erilisi rituaale, mis tõstaks kellegi väljavaateid saada taevasse või vähendaks kellegi puhastustules viibimise aega. Juutluses on naised meestega võrdsed. Nad võivad teha kõiki töid. Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed. Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte
asemel sõna «Issand». Judaismis on kesksel kohal ka messiaidee, kes annab Iisraelile maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega tunnusta mitte mingil kujul kolmainsuse õpetust (kolmainsuse õpetuse järgi eksisteerib Jumal igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim). Palvetamine on juutluses olulisel kohal. Pühendunud usklikud palvetavad hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge
asemel sõna «Issand». Judaismis on kesksel kohal ka messiaidee, kes annab Iisraelile maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega tunnusta mitte mingil kujul kolmainsuse õpetust (kolmainsuse õpetuse järgi eksisteerib Jumal igavesti kolmes isikus - Isa, Poeg ja Püha Vaim). Palvetamine on juutluses olulisel kohal. Pühendunud usklikud palvetavad hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge
Sõna ,,testament" tähendab tunnistust. Kristlased usuvad, et VT, mis oli antud juutidele kajastab jumala tegevust Iisraeli rahva ajaloos. UT sisaldab aga nende inimeste tunnistusi, kes tundsid ise Jeesust või olid tihedalt seotud sündmustega kiriku alguaegadel. Piibli kohta väidetakse, et see on jumalast inspireeritud ja seepärast nim seda jumala sõnaks, kuid eri kirikud tõlgendavad seda erinevalt. VANA TESTAMENT Kristluse juured on juutluses: kristlased jagavad juutidega heebrea piiblit, mida nad nim vanaks testamendiks Kristlased ütlevad, et juutide ajalugu on osa jumala plaanist tuua inimkond tagasi enda juurde ning et prohvetite raamatud kuulutavad ette Jeesuse tulekut. UUS TESTAMENT Kristliku piibli teist osa nim UT-ks, ning see sisaldab varsti pärast Jeesuse surma kirjutatud raamatuid ja kirju. UT-s leidub 4 Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise kirjeldust.
Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud.
Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud.
Grupid andsid Jeesuse õpetust edasi läbi oma mõtlemise prisma ja usuliste eelduste. Uue testamendi teadlased on üksmeelsed selles, et Jeesus kuulutas jumalariigi tulekut. Taustaks on juutluse messia-ootus ja apokalüptiline mõtteviis, mida esindavad ilmutusraamatud. Praegune ajastu vastandub tulevasele ajastule. Praegu on maailm ja inimkond patu ja kurjuse valitsuse all. Juutide messia-ootus seisneb ootuses uue maailma järele, kus pole pattu. Messias on jumala asevalitseja maa peal. Juutluses pole siiski õpetust surnute ülestõusmisest. Juutluse surmajärgsus sarnanes Vana-Mesopotaamia omaga (allilm). Kristluses saavad surnud tagasi teadvuse ja uue keha. Judaismis lõppeb inimese-jumala suhe surmaga. Kristluses pole kindlat maailmalõpuaega määratud. Jeesuse vaenlased üritasid Jeesust lavastada poliitiliseks messiaks. Kuigi Jeesuse õpilaste hulgas oli selliseid ootusi, ei jaganud ta ise neid ootusi. Jeesus ei kasuta enda kohta messia nimetust
Juudi rahvas puutus läbi oma ajaloo kokku paljude teiste rahvaste (egiptlased, vilistid, assüürlased, pabüloonlased jt) ja nende uskumustega nood kummardasid oma jumalaid (baal, astarte jt), kellest sageli nad olid teinud kujusid, kellele nad ohverdasid jms. Oli oht, et juudi rahva hulgastki on neid, kes hülgavad oma juba esivanemate poolt usutud Jumala ja hakkavad teiste rahvaste õhutusel teisi jumalaid kummardama. Karistus ebajumalate kummardajatele oli juutluses äärmuslik surm. Näiteks on kirjutatud 5 Moosese (13:7-12) raamatus nõnda: "Kui su vend, su ema poeg, või su oma poeg või tütar või naine, kes su süles on, või sõber, kes sulle on nagu su enese hing, ahvatleb sind salaja, üteldes: "Lähme ja teenime teisi jumalaid!" keda ei ole tundnud sina ise ega su vanemad, nende rahvaste jumalaist, kes asuvad teil ümberkaudu..., siis ära tee tema nõu järele ja ära kuula teda! Su silm ei tohi halastada tema peale ega armu anda; sa
Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu. Templipühitsemise püha hanukka (meie detsembris) tähistab templi taaspühitsemist pärast seda, kui Iisraeli vabadusvõitleja Juudas Makabeus taastas juutide templiteenistuse, mis vahepeal oli keelatud. Selle püha ajal süüdatakse kaheksaharalises küünlajalas hanukka menora iga päev üks küünal. On eriti populaarne ameerika ja euroopa juutluses. Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga lahkudes pidid kaasa võtma hapnemata leiba. Sellel kaheksa päeva kestva püha ajal süüakse vaid hapnemata leiba matsa. Püha kõige olulisemaks sündmuseks on esimese õhtu söömaaeg seder pesah, mil söömaajal on oma kindel kord. Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos?
algusest. Müütide mudelid: sageli õpetavad kuidas käituda ning on eeskujuks; annavad teatud prototüübid; põhjendavad mõnda tava, nt miks midagi tuleb teha. Seega müütides rõhutatud väärtused on alati ühiskonna jaoks olulised. Müüt ei ole teaduslik teooria, vaid järeldus, milleni rahvas või inimrühm on jõudnud mõne olulise küsimuse üle arutades. Pühakirja seatakse sageli sisse pühad toimingud, nt ümberlõikamine juutluses, armulaud kristluses. Müüdiline ja narratiivne dimensioon: Müüt ja ajalugu lääne religioonide (kristlus, judaism, islam) probleemiks on see, et pööratakse suurt tähelepanu ajaloole. Selline tugev rõhuasetus tegelikult toimunud sündmustele erineb idamaisest religioonile lähenemisest, milles rõhutatakse inimese teadvuse osa. Müüt kui metafoor müüt on nagu luule. Usundilised muistendid ja legendid; pühakutelood.
Sel päeval ehitatakse rohelisi onnikesi, kus söövad seitse päeva. See püha märgib ka viljakoristuse lõppu. Templipühitsemise püha hanukka (meie detsembris) tähistab templi taaspühitsemist pärast seda, kui Iisraeli vabadusvõitleja Juudas Makabeus taastas juutide templiteenistuse, mis vahepeal oli keelatud. Selle püha ajal süüdatakse kaheksaharalises küünlajalas hanukka menora iga päev üks küünal. On eriti populaarne ameerika ja euroopa juutluses. Paasapüha pesah (meie märtsis-aprillis) tähistab juutide pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Kiiruga lahkudes pidid kaasa võtma hapnemata leiba. Sellel kaheksa päeva kestva püha ajal süüakse vaid hapnemata leiba matsa. Püha kõige olulisemaks sündmuseks on esimese õhtu söömaaeg seder pesah, mil söömaajal on oma kindel kord. Kristlus I 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos?
10. käsk: Sina ei tohi himustada oma ligimese koda, abikaasat, sulast, härga, eeslit ega midagi muud, mis talle kuulub! Jumala käsk ja moraal Kümme käsku on Jumala poolt antud seadused, milles väljendub Jumala püha tahe, mida inimesed peavad järgima. Kui inimesed järgivad Jumala antud seadusi, siis nad elavad nii, nagu on õige. Vana Testament sisaldab kokku 613 käsku ja keeldu väga tähtsad juutluses/judaismis. Kümme käsku on Vana Testamendi käsuõpetuse keskmes, aga need on põhi-mõtteliselt leitavad ka Uues Testamendis. Kristliku moraali tuum Jeesus Kristus: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!" 1. Armasta Jumalat üle kõige! 2. Armasta ligimest nagu iseennast! Armastuse nõude alus Jumal on armastus.
annaabi.ee 
