Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel "Klompenrace". Tuuleveskid Sada aastat tagasi oli Hollandil umbes 10 000 tegevuses olevat veskit. Veskid jahvatasid teravilja ning kontrollisid veetaset. Tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised hävitasid enamus veskid. Suurem osa Hollandi 1200 tuulikust on kultuuripärandina riikliku kaitse all ning valitsuse poolt doteeritud. Enamik tuulikutest on kohandatud eluasemeiks. Holland ehk Juustumaa Hollandi sümboliks on ka juust. Kuulsates juustulinnades Gouda, Alkmaar, Edam toimuvad igal aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade midagi muud ei müüdagi. Juustupealinnas Alkmaaris toimub igal reedel suur juustuturg. Traditsiooniliselt on juustukerad viie ja kümnekilosed. Toidukultuur Hollandi enda köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest.
Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Mina arvan et Hollandi asukoht on soodne,kuna neil on suured maad kõrval ja meri ka.Tänu merele saab kaup kiireimini kohale. 1.3 Huvitavad faktid Hollandi kohta Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame. Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg. Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas. Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid
Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam. Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam... Tulbiväljad kirendavad siin kevadel, talvel peab leppima turuga, kus müüakse lillesibulaid. Detsembris - jaanuaris on hall ja porine, lund sadavat harva. Kui välja arvata tihe asustus, siis kogu maa meenutab küllalt Eestit, olles tasane ja omades merepiiri nii põhjas kui läänes
*Kaunis sini-valge mustriga keraamika on Delfti keraamika. See sai nime Hollandi linna Delfti järgi, kus seda mitmesaja aasta eest esmakordselt valmistati. Nimi Nederland ehk 'madal maa' viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla. Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame. Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg. Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas.
Hollandil mitte vähem kui 10 000 tegevuses olevat Joonis 3 Tulbid ja veski Hollandis veskit. Veskid jahvatasid teravilja, saagisid puid ning kontrollisid veetaset riigis. Kahjuks hävitasid tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised Hollandis enamus veskid. Õnneks on alles jäänud umbes 1100 veskit, mis jätkuvalt sümboliseerivad Hollandi võitlust vee vastu. 1.3.3 Juust Holland on tõeline ''juustumaa''. Nimed Gouda ja Edam on üle maailma tuntud, kui 7 Joonis 4 Juustuturg Alkmaaris juustu sordid, kuid siiski algselt olid nad linnad Hollandis. Eriti tuntud on linnake Alkmaar, kus korraldaks igaaastaseid juustuturge. 1.3.4 Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud ning ka praegu kannavad neid kingi paljud inimesed, kelle meelest on
kallimale Sveitsi Emmentali juustule. Maasdam on saavutanud samuti suure populaarsuse ja poolehoidu. Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. Juustud Tuntumad juustusortide maad: ·klassikaline juustumaa on Sveits - emmentaleri juust ·Rokfory juust Prantsusmaalt, hallitusjuust, teda nimetatakse kuninga juustuks ·Parmesany juust Itaaliast, tugeva maitsega ja lõhnaga. 1880.aastal hakati juustu valmistama Eestis, Kuressaares - emmentaler juust. Kõige suuremad juustutootjad on Ameerika, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland. Keemiline koostis: piim (lehma-, kitse, lambapiim), 25%-täisväärtuslikku valku, rasva 15-
Maasdam on saavutanud samuti suure populaarsuse ja poolehoidu. Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. 11 Juustud Tuntumad juustusortide maad: ·klassikaline juustumaa on Sveits - emmentaleri juust ·Rokfory juust Prantsusmaalt, hallitusjuust, teda nimetatakse kuninga juustuks ·Parmesany juust Itaaliast, tugeva maitsega ja lõhnaga. 1880.aastal hakati juustu valmistama Eestis, Kuressaares - emmentaler juust. Kõige suuremad juustutootjad on Ameerika, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland. Keemiline koostis: piim (lehma-, kitse, lambapiim), 25%-täisväärtuslikku valku, rasva 15-
annaabi.ee 
