.. ak = n a1 n a2 ...n ak Juur murrust võrdub murru lugeja ja nimetaja juurte jagatisega. a na n =n b b , kui b0 Juurte omadused. Tehted juurtega Juure väärtus ei muutu, kui juurijat ja juuritava astendajat korrutada ühe ja sama naturaalarvuga või jagada nende ühise teguriga. np a mp = a n m Võrdus kehtib tingimusel, kui a>0 Juure juurimisel juurijad korrutatakse ja tulemusega juuritakse antud juuritav. m n a = mn a Juurte omadused. Tehted juurtega Juure astendamisel astendatakse juuritav ja tulemus juuritakse antud juurijaga. ( a) m m n = n am = a n a =a 2 Aritmeetiline keskmine a1 + a 2 + ..... + a n a= n Positiivsete arvude geomeetriline keskmine n a1 a 2 ..... a n Protsent Üks sajandik = 1 protsent 1%= 1
2. n Juur murrust = murru lugeja ja nimetaja juurte jagatisega. b n b np 3. a mp n a m Juure väärtus ei muutu, kui juurijat ja juuritava astendajat korrutada ühe ja sama naturaalarvuga või jagada nende ühise teguriga. 4. m n a mn a Juure juurimisel juurijad korrutatakse ja tulemusega juuritakse antud juuritav. 5. a n m n a m Juure astendamisel astendatakse juuritav ja tulemus juuritakse antud juurijaga. m Ratsionaalarvulise (murrulise) astendajaga aste: a n n a m , kui a 0, m Z , n N , n 2.
b n b np 3. a mp n a m Juure väärtus ei muutu, kui juurijat ja juuritava astendajat korrutada ühe ja sama naturaalarvuga või jagada nende ühise teguriga. 4. m n a mn a Juure juurimisel juurijad korrutatakse ja tulemusega juuritakse antud juuritav. 5. a n m n a m Juure astendamisel astendatakse juuritav ja tulemus juuritakse antud juurijaga. m Ratsionaalarvulise (murrulise) astendajaga aste: a n n a m , kui a 0, m Z , n N , n 2.
pinnale laiali ja segatakse mullaga 10-20 cm sügavuselt. Eraldatud maatükk jagatakse 5-6 võrdseks osaks, millest 3-4-l kasvab erineva vanusega maasikas ja 2-l juurvili. Maasikaistandikus peaks olema 3 viljakandvat osa erineva vanusega taimedega - esimese, teise ja kolmanda viljakandva aasta omad. See kindlustab saagi saamise ka kehva talvitumise korral, kuna siis kannatavad vanemad istandikud. Vananenud istandikud (peale teist- kolmandat viljakandmist) juuritakse välja ja pannakse juurvilja alla, juurvilja alt vabanenud pinnale istutatakse uued maasikad Istutamine · Maasikaid istutatakse kevadel - mais ja suve teisel poolel -juulis-augustis. Hilineda istutamisega ei ole soovitav, kuna hiljem istutatud taimed satuvad palava ja kuiva ilma mõju alla, juurduvad halvasti ja arenevad edaspidi nõrgalt. Teist istutusperioodi peetakse paremaks kevadisest. Sel ajal on temperatuuri, mulla ja õhu niiskuse suhe juurdumiseks kõige parem. Õigeaegselt
1...1.2 m sügavustena; 2. mõne kuu pärast kraavivõrku tihendatakse ja süvendatakse varem kaevatud kraavid 1.4...1.5 m sügavusteks, 3. hiljem kaevatakse lõpliku sügavuseni (1.7...1.8 m). 8 Kraavide põhjalaiuseks jääb tavaliselt 0.3 m ja nõlvusteguriks 0.25...0.3. Aeg kahe kaevamise vahel võib olla kuni pool aastat (kuni 1 aasta). Pärast kraavide rajamist ehitatakse tee- ja otsadreenid, puhastatakse tootmisväljad puittaimestikust, juuritakse, purustatakse pindmine kiht, profileeritakse tootmisväljad ja ehitatakse teed. Kokku kestab raba väljaehitamine 3 aastat, raskesti kuivendatavates rabades 4...5 aastat. Vastavalt soopinna mahatöötamisele tuleb kraave süvendada ja otsadreene sügavamale asetada. Viimane on küllaltki tülikas operatsioon. Enamuses tehakse käsitsi. On püütud ka mehhaniseerida. Plasttorude korral on võimalik neid välja tõmmata (6 m pikkused
need vaaluna paigaldamiskohta. Peale võsarehade võib kogumistöödel kasutada ka rookureid-kogureid, kuid nende ekspluatatsiooniline tootlikkus on 1,5...2 korda väiksem kui rehadel (joonis 3). Kokkuriisutud risu tõstetakse vaalust veokile vastava laaduriga. Juurmismasinad Juurimismasinad on ette nähtud puu maapealse osa ja juurte eemaldamiseks. Võsastunud- metsastunud ala juurimine võib olla valikuline ja täielik. Valikuliselt juuritakse maa-ala pärast laastamist võsalõikuriga. Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad kännud suhteliselt kergesti maast välja ning juurte külge jääb vähem pinnast. Kännule rakendatav jõud sõltub rakenduspunktist ja suunast. Juurimismasinad oma toimelt jagunevad passiivse ja aktiivse toimega seadmeteks. Oma ehitus ja jõu rakendusviisi järgi jaotatakse passiivse toimega juurimismasinad järgmistesse gruppidesse: · trossveoga juurimismasinad;
32. Talveteed puidutranspordil. Talveteed (lume- ja jääteed) võeti kasutusele Karjalas 1926. aastal. Jääteede eeliseks võrreldes teiste teedega on nende madal maksumus ja lisaks veel see, et saab kasutada teedena külmunud järvi, jõgesid, külmunud soid. Põhipuuduseks on see, et saab neid kasutada sessoonselt ja väga palju sõltuvad meteoroloogilistest tingimustest. Talveteed rajatakse kahesuunalised. Jäätatakse ainult koormaga liikumise suund. Jäätee rajamine. Esmalt juuritakse teeribalt kännud, siis tasandatakse buldooseriga maapind. Peale maapinna külmumist ja esimesi lumesadusid tuleb lumi tihendada rulliga, sobivaks temperatuuriks lume tihendamisel on 5º...-8º. Edasi toimub renni sisseajamine sügavusega 20 cm vastava rennilõikajaga. Renni ülevalamist veega alustatakse siis, kui temperatuur on 5º...-15º. Selleks kasutatakse tsistern-autosid, mis on kohandatud jääteede rajamiseks. Tsisternauto liikumise kiiruseks 6...8 km/h. Renn valatakse üle 10...
aastat tagasi, kui ei tuntud välisrühma-meetodit. Selline lähenemine sisal- dab suurt subjektiivse vea ohtu ja seda välditakse. Mõeldav on küll anda hüpoteetilise ühiseellase selline iseloomustus, milles osa tunnuste puhul on antud põhjendatult eeldatavseisund, teiste puhul aga ainult küsimärk. Enamuse teiste parsimooniameetodite puhul ehitab programm alguses juu- reta puu ("kerakujulise" kladogrammi, nn. Wagneri võrgu - Wagner network), ja alles lõpuks juuritakse see meie poolt näidatud välisrühma ja siserühma vahelt. Kui me kuidagi ei oska välisrühma analüüsi jaoks eristada, võib puu lõpuks juurida keskpunktist; sellest mistahes taksonini (harutipuni) on sama palju muutussamme. 8.10. Juurega puu puhul võime PAUPi kasutades anda käsud, mis võrdselt lühimate puude saamisel paneb kladogrammide genereerimisel programmi eelis- tama tunnuste paralleelset teket reversioonile (DELTRAN), või tagasipöördu-
annaabi.ee 
