haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid. Mükoriisa · Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. · Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened. · Mükoriisaga juurtel puuduvad juurekarvad, · Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid Jugapuu · Eesti looduses leidub seda harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-
seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid, lepiskalade järel aga suuremad ja röövkalad, nagu ahven või haug. Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen põhiline puidu lagundaja, hoides käigus aineringe. 6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida
paiknevad õisiku ääres, putkõied keskel. Äärmised keelõied on tavaliselt kas valged, roosad, purpursed või lillakad. Õie keskel olevad torujad putkõied on tavaliselt punakaspruunid või kollakaspruunid. 14. Millises juure osas kasvavad juurekarvad? Milleks neid vaja on? Imamis- ehk eritumisvöötmes, nende abil toimub vee ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt. 15. Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet. Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti
Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata Click to edit Master text styles osa nimetatakse Second level võrseks Third level Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult Fourth level lühivõrsete tippu Tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks
korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud. Arenevad õisikus(küüslauk) või lehtede kaenlais. 4. (2) Mis on mükoriisa? Kellel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustuvad põhiliselt kübarseened. 5. (1) Mis on fülloklaadid? on lame, lehekujuline lehe ülesannet täitev vars, nagu näiteks ruskusel, viigikaktusel. Erinevalt lehest kannab kladood pungi. Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed.
meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus puiduosa ja niineosa on asetunud vaheldumisi - ribadena. Juuremügarad neid moodustavad mügarbakterid, limaseened ja kiirikbakterid. Liblikõielistel taimed eritavad juuremügaratest lämmastikuühendeid, lämmastik on kasvamiseks hea. Mükoriisa - on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus. Mükoriisat moodustavad põhiliselt kübarseened. Parasiidid - pole võimelised iseseisvalt toituma. Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt. Vars. Varre ül: · külgharude moodustamine · lehtede, õite ja viljade kandmine · vee ja mineraalainete transport · fotosünteesiproduktide transport Varre tunnused: · maapealne asend · kasvab kaua pikkusesse
elutegevuseprotsessides. Lagundades baktereid saab taim neil lämmastikuühendeid , bakterid aga omastavad taimelt peamiselt süsivesikuid. Seega toimub taime ja bakteri vahel sümbioos. Taime surma järel jäävad mügarbakterid mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa: Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol. Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad, kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine
Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. ·Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid ·Parasiidid, poolparasiidid
õhujuured. säilitusjuured (varuainete säilitamiseks) Porgand, suhkrupeet -- juurekael ja terve peajuur; söödapeet - juurekael ja pool peajuurt; söögipeet, kaalikas, redis -- juurekael ja veidi peajjuur, alpikann juurekael; daalia ja käpalised -- lisa- ja külgjuured (juuremugulad e. muguljuured) Juuremügarad - esinevad kaunviljaliste kõikides sugukondades; mükoriisa - (seenjuur) on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseened Parasiidid, poolparasiidid - Parasiitide imijuured (haustorid). Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt; täielikud parasiidid (obligaat- ehk holoparasiidid) pole võimelised iseseisvalt (auto-troofselt) toituma. Varre ülesanded - külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport;
saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. · Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. · Parasiidid, poolparasiidid
kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Parasiidid, poolparasiidid
sammasjuurestikuks • Sammasjuurestik (nt. mänd, tamm, nulg) • Kui peajuur ei arene ja põhimassi moodustavad külg või lisajuured, siis on tegu narmasjuurestikuga (nt. kuusk, pöök, pappel). • (Narmasjuured on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad puul efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku. Puu annab vastu orgaanilisi aineid • Paljudel okaspuudel on mükoriisa – seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. • Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad jne.). • Seetõttu võibki kuuse- ja männiriisikaid kohata enamasti kuuskede ning mändide naabruses.) Tüvi ühendab juured ja võra, tagades vee, orgaaniliste- ja mineraalainete transpordi juurtest koorealuse puidu
annaabi.ee 
