Metsmaasikas Eluslooduse süstemaatika Jt. LIIK Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasikas on 6...20 cm kõrgune pikkade sõlmedest juurduvate võsunditega mitmeaastane rohttaim. Metsmaasikas on levinud Euroopas ja KeskAasias. Kasvab meil peaaegu kõikjal: kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel, metsades. Õied valged, väheseõielises õisikus. Õieraod siidiläikeliselt karvased. Õitseb mai lõpul ja juunis. Metsmaasikal on koguviljad, mis on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega, aromaatsed. Valmivad juunis. Kasutatud allikad http://bio.edu
juurduvad, kuni 65 cm pikad, kõik varred on kaetud valgete karvadega. Maaalune osa: Risoom nöörjas, harunenud. 1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1. Kuulub huulõieliste 2. Mitmeaastane sugukonda, ühekojaline rohttaim. koldnõgese Kõrgus 15...50 cm. perekonda. 3.Paljuneb seemnete 4.Ei kuulu kaitstavate abil ja vegetatiivselt taimede nimekirja. juurduvate võsunditega. Rahvapärased nimed koldnõges kollane nõges nõianõges kutsulilled 1.Levik ja ohtrus 2.Koht ökosüsteemis 1.Levinus peaaegu kogu 2.Tolmeldavad Euroopas putukad saavad Eestis on ta mendriosas nektarit. tavaline, läänesaartel haruldane. Taime maapealne Kasvab kohati ka Põhja osa on Aafrikas ja EdelaAasias
http://www.oilseeds.ee/sites/defa külg ei läigi. ult/files/styles/large/public/produ cts/punane_ristik.jpg? Õis: Roosakad, punakad, ümarad (nutt) itok=7LBKSr47 Vili: Üheseemneline, harva kaheseemneline kaun Paljunemisviis: seemnete kui ka juurduvate varte abil. Tunnus: Punase õiega nutt, leht on kolmeosaline ja peal on iseloomulik V-kujuline märgis. Nimetus: Harilik mänd Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete
vastu. Kas tunnete aga valge ristiku ära, kui tal pole õisi küljes? Võib igaks juhuks meelde tuletada, et ta roomab alati. Ükski teine meie tavalistest niitude ristikutest ei rooma. See on valgele ristikule aga elulise tähtsusega, sest võimaldab taimel vegetatiivselt paljuneda. Rohked varreharud juurduvad sõlmekohtades ja tekibki uus taim. Niimoodi kiiresti paljunedes võib ristik isegi laisa talupidaja põlluumbrohuks saada. Valge ristik on pikkade, lamavate , sõlmedest juurduvate vartega, lühikese sammasjuurega 5-30 cm kõrgune alushein. Valge ristiku läbilöövus segudes on esimesel aastal väike, kuid soodsamates tingimustes levib ja püsib rohukamarates aastakümneid. Hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal roomavate varte tõttu võtavad saagi moodustamisest osa vaid lehed. Valge ristiku saak koosneb seega ainult kõrge toiteväärtusega lehtedest ning õienuttidest. Püstise taimiku kvaliteet ei lange
viljakas lubjarikas Harilik liguster (Ligustum) Pooligihaljas 2-3m kõrgune põõsas. Pungad paiknevad vastakuti ja võrse ligi hoidvalt. Leheservad on allapoole rulluvad. Lehed püsivad kaua põõsal. Õied on kreemvalged, väikesed, pööristes. Õitseb juunis juulis. Marjad on mustad. Kiirekasvuline. Erinõuded: poolvari kuni päike. Talub pügamist. Karmimatel talvedel võib saada kahjustatud. Looklev forsüütia (Forsythia) 2-3m kõrgune, looklevate ja juurduvate võrsetega põõsas. Võrsed on sees tühjad. Lehed tipuosas terveservalised, alusel jämedalt saagajad. Õied on 1-3 kaupa, kuldkollased, seest oranzide vöötidega. Õitseb mais. kuivemad lubjarikkad mullad j päikesepaisteline kuni poolvarjuline kasvukoht. Värdforsüütia (Forsythia) Kuni 3m kõrgune, kollased õied enne lehtimist eelmise aasta võrsetel. Oksad on püstised. Lehed jämesaagja servaga. kuivemad lubjarikkad mullad päikesepaisteline kuni poolvarjuline kasvukoht.
Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein. 13) Erinevate muldade sobivus kultuurrohumaa taimeliikidele Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat. 1. Parimad ehk universaalse kasutusega kultuuristatud mullad on kerge ja keskmise liivisavi lõimisega Valge ristik: on pikkade, lamavate, sõlmedest juurduvate vartega 5-30 cm kõrgune alushem parasniisekd, ka nrgalt erodeeritud või hästi kuivendatud gelstunud ja gleimullad. Kasut. murude seemnesegudes |a kestvus 4-5 aastat. 2. puuetega põllumuldadel on teatud vajakajämisi põlluna kasutamisel, siia kuuluvad alla keskmise Hübnidlutsem on puhmikulme pealishein, mida kasut. niidul ja kestvus 4-5 aastat viljakusega mineraalmullad.
· Enne juurdunud pistikute väljaistutamist tuleb neid välisõhuga harjutada 1 nädala jooksul. · Pärast juurdumist võib taimi kasvatada peenras või konteineris. 27.04.2016 Marje Kask 100 Paljundamine pungpistikutega · Pungpistikutega paljundamine on väga ökonoomne paljundusmaterjali kasutuse suhtes, sest iga pung annab taime. · Seda paljundusviisi saab kasutada kergemini juurduvate liikide puhul, millel on võrdlemisi jämedad võrsed ja suuremad pungad (viinapuu jt.). · Pungaks võetakse 3 4 cm pikkune varre osa koos pungaga ja poolitatakse mööda säsi, või lõigatakse lõiked tugevalt kaldu. · Oksad pannakse substraati nii, et pung jääb mullapinnale. · Algul hoitakse temperatuuri 12 15 kraadi (2 nädalat) seejärel tº tõstetakse 20 25 kraadini. 27.04.2016 Marje Kask 101
kasvatavad piisavalt uusi võrseid, nt kontpuu. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid (Karner). Kontpuud on üldiselt vähenõudlikud, kasvades igasuguses aiamullas. Ometi meeldib neile rohkem natuke niiskem ja viljakam pinnas. Päikesepaistelises kasvupaigas õitsevad nad enam, tugevam on ka lehtede sügisvärvus (Aialeht). Kontpuudel on üks halb omadus - nad kipuvad metsistuma, levides nii juurevõsude kui juurduvate okstega (võsund-kontpuu), samuti seemnetega. Regulaarne niitmine nende põõsaste ümbruses on seetõttu väga tähtis. Kui kontpuu on hõlvanud suure ala ja pidev võsa trimmerdamine ei aita, siis tuleb juurestik maast üles sikutada. Paarist põõsast saab kindlasti labida-kirve-kangiga jagu. Kui põõsad on levinud suuremale alale, tuleks põõsad juurtega välja tõsta greiferi (kopa) abil või ala korduvalt randaalides tuua
ROOMAV TULIKAS Ranunculus repens; nimi on tuletatav ladina keelest: rana konn; ja repens roomav. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: niiskel viljakal mullal, mis kevaditi või sadude järel ajuti vee alla jääb, nii rohumaadel, aedades kui metsades, nt. metsateedel. Roomav tulikas on maapealsete võsunditega laienev kodarikpüsik, ta juurdub pindmises mullakihis. Vars on harunenud, okslik, pikkade sõlmekohtadelt juurduvate, roomavate võsun- ditega. Juurmised lehed on kolmetised, üldkujult kolmnurksed, tumerohelised. Lehed on kohati talvehaljad. Õied 15-23 mm läbimõõdus, tulikate perekonnale iseloomulikud: viietine kroon on karotinoididest kollane, kroonlehtede alumine tärkliseteradest kiht talitleb reflektorina sellest ka eriline läige. Kroonlehtede alusel paiknevad nektarinäärmed, mis on kergesti ligipääsetavad tolmeldajatele. Õitseb maist augustini
annaabi.ee 
