Traktorite töötunni maksumuse arvutamisel saame traktori soetushinna ja tööressursi (keskmiselt 10000 töötundi) alusel amortisatsiooni ehk kulumi töötunni kohta. Mootori nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid, kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu
(1+i)❑n , kus i on diskontomäär (intressimäär, kapitali kulukuse määr või investori nõutav tulunorm) FV ❑n 3. Pideva juurdearvestusega intressimäära korral PV o=FV n ⋅ [ ] e 1 1 ⋅n
krooni? Igal aastal makstakse 6% intressi, kuid intressi arvestatakse iga kuu. FV = 10 000 × (1 + 0,06 : 12) 5 × 12 = 10 000 × 1, 3489 = 13 489 krooni Aastate jooksul pidevalt juurde arvestatava intressiga üksiksumma tulevane väärtus võrdub FVt =PV ×e i×t kus e naturaallogaritmi alus (2,71828). Näide. Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Aastane intressimäär on 6% pideva juurdearvestusega. FV = 10 000 × 2,718280,06 × 5 = 10 000 × 1,3499 = 13 499 krooni Kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas, siis kujuneb tegelik intressimäär suuremaks, kui seda on aastane nominaalne intressimäär. Tegelik intressimäär arvutatakse n i iteg = 1 + n n kus in nominaalne aastane intressimäär; n intressi arvestusperioodide arv aastas.
d) EAR = (1+0,13/8760)8760= 13,88% e) EAR = 2,718280,13 1= 13,88 9. Leida reaalne intressimäär, kui nominaalne intressimäär on 15% ja aastane inflatsioonitempo on 17% r= ((1+0,15) / (1+0,17)) 1 = -1,7% 10. Soovite paigutada panka 10 000 krooni kolmeks aastaks. Intress on kõikjal pankades 10%. Pank A maksab intresse üks kord aastas, pank B maksab intresse iga kvartali järel ning pank C maksab intresse pideva juurdearvestusega. Kui palju te teeniksite erinevate paigutustega, millist varianti eelistaksite? A: FV = 10000 (1+0,1)3=13310 B: FV = 10000 (1+0,1/4)12=13448,8 C: FV = 10000 e0,1x3= 13498,5, ikka seda eelistaks 26 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 4. KAPITALI HIND
krooni? Igal aastal makstakse 6% intressi, kuid intressi arvestatakse iga kuu. FV = 10 000 × (1 + 0,06 : 12) 5 × 12 = 10 000 × 1, 3489 = 13 489 krooni Aastate jooksul pidevalt juurde arvestatava intressiga üksiksumma tulevane väärtus võrdub FVt =PV ×e i×t kus e naturaallogaritmi alus (2,71828). Näide. Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Aastane intressimäär on 6% pideva juurdearvestusega. FV = 10 000 × 2,718280,06 × 5 = 10 000 × 1,3499 = 13 499 krooni Kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas, siis kujuneb tegelik intressimäär suuremaks, kui seda on aastane nominaalne intressimäär. Tegelik intressimäär arvutatakse n i iteg = 1 + n n kus in nominaalne aastane intressimäär; n intressi arvestusperioodide arv aastas.
krooni? Igal aastal makstakse 6% intressi, kuid intressi arvestatakse iga kuu. FV = 10 000 × (1 + 0,06 : 12) 5 × 12 = 10 000 × 1, 3489 = 13 489 krooni Aastate jooksul pidevalt juurde arvestatava intressiga üksiksumma tulevane väärtus võrdub FVt =PV ×e i×t kus e naturaallogaritmi alus (2,71828). Näide. Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Aastane intressimäär on 6% pideva juurdearvestusega. FV = 10 000 × 2,718280,06 × 5 = 10 000 × 1,3499 = 13 499 krooni Kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas, siis kujuneb tegelik intressimäär suuremaks, kui seda on aastane nominaalne intressimäär. Tegelik intressimäär arvutatakse n i iteg = 1 + n n kus in nominaalne aastane intressimäär; n intressi arvestusperioodide arv aastas.
krooni? Igal aastal makstakse 6% intressi, kuid intressi arvestatakse iga kuu. FV = 10 000 × (1 + 0,06 : 12) 5 × 12 = 10 000 × 1, 3489 = 13 489 krooni Aastate jooksul pidevalt juurde arvestatava intressiga üksiksumma tulevane väärtus võrdub FVt =PV ×e i×t kus e naturaallogaritmi alus (2,71828). Näide. Kui suureks kasvab hoiuarve 5 aasta jooksul, kui praegu panna arvele 10 000 krooni? Aastane intressimäär on 6% pideva juurdearvestusega. FV = 10 000 × 2,718280,06 × 5 = 10 000 × 1,3499 = 13 499 krooni Kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas, siis kujuneb tegelik intressimäär suuremaks, kui seda on aastane nominaalne intressimäär. Tegelik intressimäär arvutatakse n i iteg = 1 + n n kus in nominaalne aastane intressimäär; n intressi arvestusperioodide arv aastas.
() = kus k on algkapital, r aastane intressimäär ja t arvestatavate aastate arv. ÜLESANDED Ülesanne 7-10 Leida lõppkapitali suurus 5 aasta pärast, kui algkapital on 10 000 kr, aastane intressimäär 6% ja intressi arvutatakse pideva juurdearvestuse meetodil. Ülesanne 7-11 Teil on 30 000 krooni, millest poole paigutate panka A, kus intresse makstakse iga kvartali järel, teise poole panete aga panka B, kus intresse makstakse pideva juurdearvestusega. Kui palju teenite teises pangas rohkem, kui intressimäär on mõlemas pangas 5% ja hoiuaeg 3 aastat? Ülesanne 7-12 Kui suur peab olema algkapital, et intresside pideva juurdekasvu meetodil aastase intressimäära 8% korral oleks lõppkapital 10 aasta pärast 10 000 kr? VASTUSED 7-10 13 498,59 kr. 7-11 16,19 kr. 7-12 4493,29 kr. 7.4 Eksponentsiaalsed mudelid Mitmesuguste juurdekasvu mudelite uurimisel kasutatakse eksponentfunktsiooni, mille aluseks on arv e.
pideva juurdearvestuse meetodil. 7.16 10 000 krooni on investeeritud aastase intressimääraga 7%. Leida lõppkapitali väärtus 10 aasta pärast ( 10 kroonise täpsusega), kui intressi lisamine toimub a) 1 kord aastas; b)1 kord kvartalis; c)1 kord kuus; d) pidevalt. 7.17 Teil on 30 000 krooni, millest poole paigutate panka A, kus intresse makstakse iga kvartali järel, teise poole panete aga panka B, kus intresse makstakse pideva juurdearvestusega. Kui palju teenite teises pangas rohkem, kui intressimäär on mõlemas pangas 5% ja hoiuaeg 3 aastat? 7.18 Kapital on investeeritud fikseeritud intressiga ja intressi juurdearvestamine toimub pidevalt. 10 aasta pärast on kapital kahekordistunud. Mitmekordseks kasvab kapital 20 aastaga? 7.19 Kui suur peab olema algkapital, et intresside pideva juurdekasvu meetodil aastase intressimäära 8% korral oleks lõppkapital 10 aasta pärast 10 000 kr?