Domineeriv olustikuline laad (argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine), stereotüüpsed karakterid (jäme sõdur, parasiit, kokk, armunud noormees), sterotüüpsed süzeed (kaksikute segiajamine, surnuks peetud sõdalase naasmine), piirduti pehme huumoriga, mõned farsistseenid. Koor esineb vaheaegadel, vaatuste vahel ja ei ole seotud komöödia faabulaga. Suurim meister Menandros ,,Pahurdaja", fragmendid ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Sellest kujunesid välja dramaatika põhi zanrid: tragöödia, komöödia ja draama. Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? See oli hellenismiperioodi luule e III I saj eKr. Iseloomulik : vihjelisus, haruldaste müüdiversioonide ja haruldaste sõnade
Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid:tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval petisest ori. Menandros ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus" , ,,Äralõigatud juuksepalmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Teemad: üksikisiku isiklikud elamused, tema õnne taotlemine, poliitikat ei kasutatud. Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast Tähtsamad luuletajad: · Kallimachos (u 310u 240) · Apollonios Rhodios (u 2953. saj. lõpp eKr) · Theokritos (sünd. u 300 eKr) 41
lapseootel, noormees kahtlustab, et teda on petetud, jätab tüdruku maha, kuid leidliku orja abiga selgub, et neiut on enne pulmi vägistatud. Ori tunneb ära sõrmuse noormehe käes, saab aru, et noormees oli seal peol ja alles näidendi lõpus selgub, et noormees oligi vägistaja. See mõjub kergendusena ja kõik elavad õnnelikult edasi! Hea retooriline ja filosoofiline haridus, kirjutanud üle 100 komöödia. Veel kirjutanud ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". M looming oli kuni viimase ajani tuntud peamiselt rooma komödiograafide Plautuse ja Terentiuse töötluse järgi, kuna algupärandeist on säilinud vaid fragmente. Kallimachos (310-240 eKr) tüüpiline filoloog-kirjanik. Näide Aleksandria luulest. Aleksandrias asuva Museioni raamatukogu juhataja ja õukonnaluuletaja. Loomingust on säilinud palju fragmente, a enamus kadunud. Jutustavate eleegiate autor. Nutikas intellektuaal esitab kelmika-nutika loo
Tüüpilised süzeed, teemade piiratus uus-atika komöödias. Arendatakse intriige, iseloomu käsitletakse süvendatult. Puuduvad jämedakoelised naljad, ebasündsused, mis olid iseloomulikud varastel perioodidel. Vana-atika kirjanikud: Kratinos, Eupolis, Aristophanes (,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Rahu", ,,Naised rahvakoosolekul", ,,Plutos"). Uus-atika komöödiakirjanikud: Menandros (,,Pahurdaja", ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? A. luule-vihjeline, iseloomustab haruldaste müütide, sõnade kasutamine, lihvitud vorm, tegeles kreeka murrete uurimisega. Eelistati väikevorme, epigrammi, idülli. Kasutati eleegiavorme (jutustav eleegia). Eeposte kirjutamise ajal läks moodi pisieepos epüllion. Siin keskenduti individuaalsele õnnele, mis on eemal
Sofistlike targutamiste vastane Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) 65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Kirjutas u 100 komöödiat Teiste autorite kaudu ca 1000 tsitaati Rooma komöödias töötlused (Plautus, eriti Terentius) 19./20. saj vahetusel pikemad papüüruseleiud 6 ko möödiast: Talupoeg, Kangelane, Vahekohus (Epitrepontes, e.k katkend KKAs), Äralõigatud juuksepalmik, Samoslanna, 1 tundmatu komöödia 1959 peaaegu täielikult säilinud Pahurdaja (Dyskolos, e.k VKKA) 1969 pikemad fragmendid komöödiaist Samoslanna ja Kilp Viimane säilinud Aristophanese komöödia (Rikkus) 388, Menandrose Pahurdaja 316 Vahe: 72 aastat, suured muutused (osalt juba keskmises komöödias) Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga) Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine
jooni ka niisugustes traditsioonilistes negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandros kaitseb oma komöödiates inimväärikust, neid, kes on küll teinud palju halba, aga on loomult head, armastavad ja kannatavad. Menandrose komöödiad lõpevad õnnelikult. Tema teosed on kaugel Aristophanese komöödiate poliitilisest tendentslikkusest. Mõned säilinud teosed: "Vahekohus", "Pahurdaja", "Äralõigatud juuksepalmik". Komöödias "Äralõigatud juuksepalmik" elab sõdur Polemon vabaabielus vaese neiu Glykeraga. Kord koju tulles näeb ta, et Glykerat embab noormees naabermajast, ja armukadedushoos lõikab ta tüdrukul ära juuksepalmiku, häbistades teda sellega inimeste ees. Selgub aga, et neiu on vaba mehe tütar ja too noormees ta vend. Kui Palemon süüd kahetseb ja tõotab oma tooreist kombeist loobuda, nõustub Glykera temaga abielluma. Kunst, sealhulgas ka teater, pidi näitama Ateena riigi väljapaistvust. Riiklikku külge rõhutas
Tüüpilised tegelased on noormees, tema poolt võrgutatud kergemeelne neiu, nende vanemad, hetäärid (vabade kommetega haritud vallaline naised) ning kavalad orjad. Tegelaste puhul tulevad esile nende eredad, omapärased iseloomujooned. Menandrose loomingut iseloomustab püüd näidata positiivseid jooni ka niisugustes traditsiooniliselt negatiivsetes tegelastes nagu hetäärid. Menandrose komöödiad on õnneliku lõpuga. Mõned säilinud teosed: ,,Vahekohus", ,,Pahurdaja", ,,Äralõigatud juuksepalmik". 9. Rooma improvisatsiooniline teater (atellaan, miim, satura) 364. a eKr puhkes roomas katku epideemia. Kutsuti kohale etruski näitlejad. Taheti teha näitemäng, millega mahendada jumalate viha ja et see viiks katku nende pealt ära. See oli omamoodi tantsuetendus. Rooma noormehed hakkasid samuti selliseid tantsunumbreid etendama, lisasid sellele tektsi, dialoogi, tantsu täiendasid etruskide vaatemängu. Saturad olid sellised etendused tants,
annaabi.ee 
