Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"juuksekarvade" - 11 õppematerjali

Alopeetsia
1
doc

Alopeetsia

haigestub. Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem? Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuurte rakkude areng on häiritud ja juuksekarva kasv katkeb. Juuksekarv sureb enne oma genotüübist tulenevat kasvutsükli lõppu. Uus juuksekarv tekib kindlasti, aga alles siis, kui eelnev kasvuperiood (kasvutsükkel) on läbi. Seega on osa juuksekarva pesasid enne uute juuksekarvade teket tühjad, mille tulemsena jääb pealagi juustest hõredamaks. Täielik kiilaspäisus võib tekkida juuste kasvu tagavate juuksekarva pesade ummistumise tagajärjel ning siis ei teki uusi juukseid kogu peal. Tegelikkuses juhtub aga harva, et kõik karvanääpsud on lakanud toimimast. Ka kiilaspäisuse puhul saab sageli palju ära teha, kuigi lausa uut juuksepahmakat ei saa lubada.

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Geneetika
6
docx

Geneetika

modifikatsioonid- mittepärilik modifikatsiooniline muutlikkus- organismi tunnuste kujunemine ja muutumine eluae jooksul. Konkreetsed tunnused vanematelt järglastele ei pärandu, ainult tunnuse kujunemise piirid. Tunnuse kujunemine sõltub: 1)keskkonnast 2) genotüübist. reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus: -laias piires muutuv- kehakaal, nägevus, juuksekarvade arv, intellekt -kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku

Bioloogia → Bioloogia
53 allalaadimist
Kasvamine referaat
4
doc

Kasvamine referaat

Me peame aga meeles pidama, et karvasibulad katkestavad tegevuse iga mõne aasta järel. See tõttu ei maksa inimestel loota, et nende juuksed kasvaksid istmikust allapoole. Normaalsel inimesel kuluks kuus aastat selleks, et lühikeseks lõigatud juuksed kasvaksid nii pikaks, et neil võiks istuda. Juuksed sisaldavad valku, mina nimetatakse keratiiniks. Juuksekarva pealispind on soomusjas. Normaalselt värvunud juuksekarv ei ole seest õõnes. Vanematel inimestel on aga tihti juuksekarvade sees tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina. Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilaks. Kasutatud kirjandus: 1. H. Kand, L. Keres jt. "Lapse tervishoid", 1971. 2. B. J. Ford "Inimene", 1994. 3. I. Kraav, K. Kõiv "Inimeseõpetus", 1999. 4. A. Viru "Noorus, vanadus ja kehaline aktiivsus", 1989 5. Inimese elukaar,

Meditsiin → Terviseõpetus
8 allalaadimist
Juuksed
4
doc

Juuksed

Toitehäirete tõttu kõhetub ka näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Esialgu jääb selline surnud karv oma nääpsu püsima, eemaldub aga kergesti juba õrnalt tõmmatesl, näiteks kammimisel. Karvanääpsus moodustub aga endise kõhetunud näsa kõrval paari kuu pärast uus elujõuline näsa, mis võtab eelmise funktsioonid täielikult üle ning kasvatab uue karva. Kuna juuksekarvade normaalsed perioodilised vahetused ei tolmu üheaegselt, siis tavaliselt ei märgatagi, missuguse aja jooksul endised juuksed uutega asenduvad. Ainult spetsiaalsed uurimused on näidanud, et üksiku juuksekarva vanus võib varieeruda küllaltki laiades piirides - keskmiselt mõnest kuust kuni 4-5 aastani. Maksimaalselt ei ületa see siiski 10 aastat, mistõttu ka lõikamata juukse pikkus on enamasti kõige rohkem 1,5 meetrit.

Bioloogia → Bioloogia
68 allalaadimist
INIMESE ANATOOMIA
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini.

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
Inimese Anatoomia vastused-koed-elundid ja elundkonnad jne
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

pärisnahas paiknev juukseosa, millest kasvab välja juuksekarv) rakkudes. Melaniini esineb mustjas-pruuni ja punakas-kollase vormina. Kui juuksed sisaldavad peamiselt mustjas-pruuni vormi, siis on juuksed kas mustad, pruunid või blondid. Punakas-kollast vormi sisaldavad juuksed on punased. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed (juuksekarvade see tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini.

Bioloogia → Bioloogia
122 allalaadimist
Geneetika
14
doc

Geneetika

* pärandub tunnuse varieerumismäär * enamik tunnuseid võib elu jooksul muutuda sõltuvalt keskkonnamõjude muutumiseks * tunnuse muutumise määra nimetatakse reaktsiooninormiks * reaktsiooninormi graafilist väljundit nimetatkse variatsioonireaks. Alati on igas valimis keskmiste tunnustega isendeid. Tunnuste jaotus. · Muutumatud nt silma võrkkesta muster, sõrmejäljes, vererühmad, · Väheses osas muutuvad nt silmavärus, juuksekarvade läbimõõt · Suures osas muutuvad nt juustevärvus, lihasjõud, kehamass Teine jaotuviis: · Kahjulikud nt arenguvead, jäävad vigastused, jäsemete kaotused · Kasulikud nt varejevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast, elu jooksul omadatud teadmised Pöörduvad ja pöördumatud · Pöörduvad ­ tunnused mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri toime lõppu nt päevitus, treenitus

Bioloogia → Üldbioloogia
129 allalaadimist
TAASTUMISVAHENDID
26
doc

TAASTUMISVAHENDID

näiteks reumavalude leevendamiseks. Sama toime on nõgesevihtadega vihtlemisel. Hea peapesuvee saame, kui keedame nõgeseid vees ja peseme saadud veega pead. Selline ravi vabastab meid kõõmast, soodustab juuste kasvu ning peatab juuksekarvade väljalangemise. Eriti hea on toime aga siis, kui lisame keetmisel kõrvenõgestele veel takjajuuri. Seetõttu lisatakse nõgeseekstrakti ka sampoonidele. Nõgest võib vaadelda kui toidutaimena. Kevadised värsked nõgesed on suurepäraseks salatiks ja neist saab väga tervisliku vitamiinirikka supi. Nõgeselehtedest tehakse ka ohutut rohekat värvi nii toiduaine- kui ka ravimitööstusele. 19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID Vitamiinid

Filosoofia → Filosoofia
62 allalaadimist
Kosmeetiline keemia
18
doc

Kosmeetiline keemia

Toitehäirete tõttu kõhetub ka näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Esialgu jääb selline surnud karv oma nääpsu püsima, eemaldub aga kergesti juba õrnalt tõmmatesl, näiteks kammimisel. Karvanääpsus moodustub aga endise kõhetunud näsa kõrval paari kuu pärast uus elujõuline näsa, mis võtab eelmise funktsioonid täielikult üle ning kasvatab uue karva. Kuna juuksekarvade normaalsed perioodilised vahetused ei tolmu üheaegselt, siis tavaliselt ei märgatagi, missuguse aja jooksul endised juuksed uutega asenduvad. Ainult spetsiaalsed uurimused on näidanud, et üksiku juuksekarva vanus võib varieeruda küllaltki laiades piirides - keskmiselt mõnest kuust kuni 4-5 aastani. Maksimaalselt ei ületa see siiski 10 aastat, mistõttu ka lõikamata juukse pikkus on enamasti kõige rohkem 1,5 meetrit.

Keemia → Keemia
77 allalaadimist
Üldbioloogia konspekt-1-osa
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

1) Tunnused ei pärandu. Pärandub tunnuse kujunemise määr 2) Enamik tunnuseid võib elu jooksul muutuda sõltuvalt keskkonnamõjude muudust 3) Tunnuse muutuse määra nim reaktsiooninormiks. Reaktsiooninormi graafilist väljundit nimetatakse variatsioonireaks. Alati on igas valmimis kõige rohkem keskmiste tunnustega isendeid Tunnuste jaotus: I jaotus: Muutumatud ­ võrkkesta muster, sõrmejäljed, vererühmad 1) Väheses ulatuses ­ silmade värvus, juuksekarvade läbimõõt 2) Suures ulatuses ­ lihasjõud, kehamass II jaotus: 1) Kahjulikud: a. Arenguvead b. Jäävad vigastused 2) Kasulikud: a. Varjevärvuse muutumine sõltuvalt elukeskkonnast b. Elujooksul omandatud teadmised III jaotus: 1) Pöörduvad ­ tunnused, mis kaovad mõni aeg pärast neid esile kutsuva mõjuri lõppu 2) Pöördumatud ­ püsivad kogu elu Taimede, loomade ja inimese modifikatsioonid:

Bioloogia → Üldbioloogia
90 allalaadimist
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

registreerimiseks kasutatakse hügrograafi. Aluspinna tugEva efeKtiivse kiirguse temperatuuril õhku küllastava veeauru Selle vastuvõtvaks osaks on juuksekarvade tõttu rõhusse, väljendatuna protsentides kimp, mille pikkus muutub relatiivse niiskuse Küllalt niiske õhu kokkupuutel Maksimumja miinimumtermomeeter r=(e/E)×100% muutmisel

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun