hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Maavärin LõunaItaalias 1908. aastal toimunud maavärina purustused Messinas. Stimulatsioon Titanicu uppumisest Ø Optimismile vastandus ka sügav pessimism, mille üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine. Ø Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri. Ø Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistlikku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Theodor Herzl Teadus ja tehnika Ø 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, pandi alus geneetikale. Ø
arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: revisionistid, vene enamlased, tsentristlik suund, anarhistid. Eluolu-Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igavesena. Juudivaenu tugevnemist võis tunda Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale, aatomi ehituse selgitamisele, erirelatiivsusteooria. Nobeli preemia esimest korda 1901 aastal. Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst. Moest kadus ülima piirini viidud kombekus. Kaotati korsetid. Moes olid karusnahk, pärlitega peapaelad. Spordi tähtsuse tõus ja ka esimesed olümpiamängud. 2)Rahvusvahelised suhted 1879
Riigiduuma volitused olid piiratud *Keiser säilitas laialdase võimu *samas laienesid kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord 9. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal *maailm tugevalt Euroopa-keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg: pilvelõhkujad, tselluloid *uued kunsti-, kirjandus- ja muusikavoolud- ekspressionism, futurism, dadaism *naisõiguslased aktiviseerusid *imperialism *sotsialistlike õpetuste levik *antisemitism- (juudivaenu) tugevnemine Kirjandus ja kunst: *valik kirjanikke: Kipling, Mann, Lägerlöf *enne I maailmasõda said 14 kirjanikku Nobeli kirjanduspreemia *ekspressionism, impressionism Eluolu I maailmasõja ajal * 1916. aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mln mehe (mõnel maal üldine töökohustus) * elatustaseme langus * toidupuudus * epideemiad * naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, palka said tunduvalt vähem * muutus traditsiooniline peremudel * väikettevõtete laostumine 10
ja tänavatel marssisid üha häälekamalt naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Seejuures ei saa öelda, et valitsenud oleks üheülbaline optimism. Vastupidi, leidus ka sügavat pessimismi. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. 20. sajandi algus tõi kaasa ka suuri avastusi ja leiutisi nii teaduses kui ka tehnikas. 1900. aastal esitas Hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust, ehkki DNA struktuurist ei teatud siis veel midagi, oli see teedrajav mõte. Sellega panid teadlased aluse geenitehnoloogiale. Samal ajal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad ei
vaadetelt ühiskond jagunenud kahte leeri ajutine edu, venestamine tuli tagasi (nagu umbrohi) Vene impeeriumi osad sotsiaaldemokraatlik partei populaarne Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul Valdkon Muutused, uuendused 20. saj algul d naisõiguslaste liikumised antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine Ühiskond sionism – juutide koondamine, heebrea keele taaselustamine ja esiletoomine Euroopa-keskne inimene on maailma peremees leiutati tselluloid (filmilindid, kammid, kraed, valehambad) Teadus hüpotees geenide olemasolust, geneetika kvantmehaanika aatomi ehituse selgitamine erirelatiivsusteooria (A
ja pöördumumatutena ja seetõttu tundusid kohatuna erinevad katastroofid. (Titanic, maavärin Lõuna-Itaalias). Jõukamates piirkondades olid uuendused silmale näha, näiteks nagu New Yorgi pilvelõhkujad, elektrilaternad Pariisis. Linnade tänavatel marssisid ühe enam häälekamate naisõiguslaste ehk sufraznettide rongkäigud. Leiutati tselluloid. Leidus ka sügavat pessimismi. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitism(juudivaenu) tugevnemine, mida võis märgata Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juurte ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Teadus ja tehnika Alguse sai geneetika. 1900. a pani Saksa füüsik Max Planck aluse kvantmehaanikale. Toimus ka aatomi ehituse selgitamine. 1897.a avastas inglane Joseph Thomson elektroni, 1911.a teine inglane, Ernest Rutherford planetaarse
hobutrammid. Linnade tänavatel marssisid üha häälekamate naisõiguslaste ehk sufrazettide rongkäigud. Usk darvinistlikku evolutsiooniteooriasse ei tähendanud automaatselt usku progressi, sest teooria juhtis tähelepanu ka degenereerumise võimalikkusele ja selle märke nägid ka oma kaasaegses maailmas paljud intellektuaalid. Pessimistlike meeleolude üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine, mida võis täheldada Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Antisemitismile vastukaaluks sai sionistlik liikumine, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 2. Teaduse ja tehnika areng - Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid(mis võisid kergesti suus süttida) 1900. aastal esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust.
annaabi.ee 
