jutustus, mis on meile mõju avaldanud, on tulevikus lihtsasti meenutatav (An Educational KM Site, 2015). Jutustuse puhul on tegemist antiikse praktikaga, mis aitab meil jagada meie teadmisi sisu ja emotsioonidega; me saame jagada oma teadmiste nn vaikivat poolt. Jutustamine avab kuulajad lugudele vastama teiste lugudega, luues uut mõistmist. Jutud võivad hõivata ja hoida meie tähelepanu, kasvatades kuulamise ja õppimise tõenäosust. Jutustustel on väga väärtuslik koht meie teadmiste jagamise töös. 4 Konkreetseid juhtnööre jutustusele ei ole, sest suuresti määrab sisu näiteks ettevõtte iseloom ning kontekst, kus seda rakendatakse. Jutustustele viidatakse sageli kui organisatsiooni suulisele ajaloole ning need kannavad endas mineviku teadmisi ja rutiine, mida on võimalik kaasata töötajate tänapäeva uutesse tingimustesse.
kogu teose 43 muinasjuttu, 18 muistendit avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866, 4. tr. Tartu 1924, 8. tr. 1967, 9.tr. 1978). Rahvasuust kuuldud jutuaineid, osalt ka saksa muinaskogudest ja mujalt tuttavaid motiive rahvapärases laadis arendades on Kreutzwald loonud neist terviklikud kunstiteosed, mille põhihoiakus väljendub rahvalik elukäsitus. "Ennemuistsetel juttudel", nagu ka mitmetel varem ilmunud Kreutzwaldi jutustustel, oli tähelepandav osa eesti proosa arengus, sealhulgas ka proosastiili, rahvaliku jutustamislaadi väljakujundamisel. Kreutzwaldi muinasjutte on avaldatud rohketes tõlgetes. Luuletajana esines Kreutzwald peamiselt saksa eeskujudele tuginevate või vabalt tõlgitud värssidega ja avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (Tartu 1854, 2. tr. Tartu 1861). "LEMBITU" Alates 1870. aastast kuni elu lõpuni tegeles Kreutzwald ulatusliku
1967 ,,Käopoja tänu" maaeleule toetuv loodusMJ 8 1974 ,,Nõiutud allikas" miniatuurkogu 1974 ,,Suutäis soolast" 1968 ,,Sass ja Jass" 1981 ,,Kärp" 1985 ,,Maaleib" linnalapse suvi Kihnus vanavanemate juures 1989 ,, Lugusid vanalt Läänemaalt" Holger Pukk 1953 ,,Kaks punast kaelarätti" 1955 ,,Salga au" 1956"Lugu ühest meeskonnast" Kolm esimest silmas pidades nõukogulikku ideloogiat 1960 ,,Rohelised maskid" Mahukas osa juttudel ja jutustustel, kus kuritegelikule teele on sattunud teismelised 1961 ,,Jüri" jutustus 1968 ,,Rikas suvi" jutustus 1968 ,, Kes tulistas?" jutustus 1978" Rein ja Riina" jutustus 1975 ,,Mure" jutukogu 1970 ,,Öine lahing" 1976 ,,Tarkusetera ja teised lood" Mjkogu Elari Kuusi 1938 ,,Jänesepoeg, kes luuletas" 1936 ,,Lugu pöialpoisist, kotkast, sitikast" MJ 1978 ,,Memme musi" 1937 ,,Kodukäijad seiklevad" 1975 ,,Seiklusi noorusmaalt" 1978 ,,Välek Vibulane" 1980 ,,Nupumees Ati" Aino Pervik
- Jumala sõna on igavene, see ei ole loodud - Koraanil on originaal versioon taevas, mida nim ,,raamatu emaks" või ,,hästi hoitud kirjatahvel" - Koraani kanoniseerimisega, muutus ka kirjakeel(eelnevalt alam araabia keel ja ülem araabia keel) - Koraani on võimalik erinevat moodi lugeda - Koraanid on piirkonniti erinevad - - 02.11 Jaan Lahe · Sunna- jutustused, kuidas mingis olukorras käituda või mida öelda. - Põhinevad haditide jutustustel. - Kaks peamist ja kõige tunnustatumat kogumikku: al- Buhart ja as-Sahih - - · Prohvetite kohta saab infot tema biograafiadest-sira - Kõige varasem kirjutatud ibu Ishag. Pole originaali säilinud - Väljaarenenud usundid · Siitlus · Sufism-jõudmine Jumala juurde juba eluajal; askeetlus - Islami tugisambad · Peamist 5 alustala: - Usutunnistus ehk sahada
Üldistavalt võib öelda, et nii vahendamata kui vahendatud jutustustest oli piltide toeta raske aru saada, kuna Laura jättis mainimata nii jutustuse sündmusi, tegelasi kui ka sündmuspaiga. Nii vahendatud kui vahendamata jutustuste puhul jäi arusaamatuks, mis täpselt juhtus nii tegevuse kui lahenduse puhul. Sündmused olid küll loogiliselt järjestatud, kuid teemaarendus oli vähedetailne. Vahendamata jutustustel puudus jutu kui terviku kokkuvõte lähtuvalt eelnevalt toimunust. Nii vahendatud, kui vahendamata jutustused sisaldasid süntaktilisi, semantilisi ja morfoloogilisi vigu. Enam domineerivad süntaktilised vead nii vahendatud kui vahendamata tekstiloome puhul. Laps kasutas jutustamisel vähe ühetaolisi lausemalle, Tekstiloomeoskuse õpetamine 28 esines elliptilisi lausungeid
1864, 1865); kogu teose 43 muinasjuttu, 18 muistendit avaldamine sai teoks SKSi väljaandel (Helsingi 1866, 4. tr. Tartu 1924, 8. tr. 1967, 9.tr. 1978). Rahvasuust kuuldud jutuaineid, osalt ka saksa muinaskogudest ja mujalt tuttavaid motiive rahvapärases laadis arendades on Kreutzwald loonud neist terviklikud kunstiteosed, mille põhihoiakus väljendub rahvalik elukäsitus. "Ennemuistsetel juttudel", nagu ka mitmetel varem ilmunud Kreutzwaldi jutustustel, oli tähelepandav osa eesti proosa arengus, sealhulgas ka proosastiili, rahvaliku jutustamislaadi väljakujundamisel. Kreutzwaldi muinasjutte on avaldatud rohketes tõlgetes. LUULE Luuletajana esines Kreutzwald peamiselt saksa eeskujudele tuginevate või vabalt tõlgitud värssidega ja avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (Tartu 1854, 2. tr. Tartu 1861). Peamisse värsikogusse "Viru lauliku laulud" (Tartu 1865; 2., täiend. tr. Tln. 1926, 3 tr
Puidu mõsa sisustuse kirjelduses. Mitte alati ei taba Bornhöe ka keskaja elukäitust ja eriti armastussuhteid nätab ta XIX sajandi romantismi valguses. Isegi noor mõsnik Herike anub kirglikult tema poolt rö ovitud taluneiu Maie vastuarmastust; tegelikult oli aga feodaalide jõker ja ohjeldamatu väivallatsemine rahva kallal üestõsu üeks oluliseks motiiviks. Neid ja teisi sellelaadseid kõvalekaldumisi peab kaasaegne lugeja jutustuste juures arvestama. Bornhöe ajaloolistel jutustustel on olnud väa suur mõu mitmesse põvkonda, «Tasuja» levik ja populaarsus on aga otse erakordne. «Kalevipoja» kõval on see mõukamaid teoseid XIX saj. eesti kirjanduses. Esimese eestikeelse jutustusena, mis täe selguse ja teravusega väjendas rahvamasside viha rõujate vastu ning kutsus ües vabadusvõtlusele, mõus teos süitava säemena ja leidis hulkades tulist poolehoidu. «Tasuja» otsesel eeskujul ilmus 1880-ndail aastail
annaabi.ee 
