Lennart Meri 1929-2006 Elas noorena mitmes välisriigis ja varakult valdas mitmeid keeli. Ta küüditati juba noorena töölaagrisse metsatööliseks, paari aasta pärast naases tagasi eestisse. Lõpetas tartu ülikooli ajaloolasena. Leiab tööd vanemuises. Tal ei lubatud töötada ajaloolasena. Teeb ekspeditsiooni reisi kesk-aasiasse ja jätab sellest ka maha reisikirja mitmes keeles. Reisib ka siberisse kus valmivad taas reisikirjad. Tagsi eestisse tulles leiab tööd Tallinn Filmis stsenaristi ja produtsendina. Lõi kokku 5 filmi ise. Tema onupoeg oli üks küüditajate organiseerijatest ning tänu sellele sisaldavad Lennarti filmid palju originaalseid materjale. Meri huvitus meie hõimurahvaste ajaloost ja kultuurist. Tema tuntuim teos on "hõbevalge". Töötas ka eesti kirjanike liidu välissuhete sekretärina kus rajas palju väliskontaktide võrke. Meri oli väga hea suhtleja. Teadi...
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks
põlvkonnakaaslastele. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning 2-3 kõrvalprobleemi. Romaan ,,Paigallend" käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 ühe kaasaegse, Ullo Paerandi autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab
akrüül, akvarell või siis maaližanrite järgi: portree, maastikumaal, vaikelu, ajaloomaal, aktimaal jne. Alljärgnevalt on vaatluse alla just ajaloomaali, kus on kujutatud ajaloolisi sündmusi, tegelasi. Ajaloomaali juures saab veel eraldi välja tuua sõjateemalised maalid, mütoloogiale või piibliteemadele tuginevad maalid (kuid viimased liigitatakse sageli eraldi- religioosne maal). Seega võib ajaloomaali pidada ka jutustavaks maaliks, akadeemilises teoorias peetakse ajaloomaali eepilise luule ekvivalendiks. Ajaloomaali vundamendiks on „näite või” raskes olukorras eeskujuliku käitumise idee. 3 Ajaloomaal tekkis juba antiikajal, keskajal kujutati enamasti pühakulegende. 14. saj. kajastab ajaloomaal kaasaegseid sündmusi, 15. saj. tugines ta aga antiiksetele kangelaseepostele, seega
14.3. autoriõigus tuletatud teosele: AutÕS § 4 lg 3 p 21: “tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus”. § 35. Autoriõigus tuletatud teosele (1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. (2) Tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. (3) Isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata
pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: (1) LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne (2) EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos (3) LÜROEEPILISEKS kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan Sisu järgi võib luulet jagada loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jne. Peamised tunnused (1) domineerivad välisvormist tulenevad kaanonid (lüürika puhul sisevormist), ent päris eraldiseisvad, sulamata. pole., luules aktiveeruvad eri retoorilised kujundid (semantiline, positsiooniline etc)
kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siis, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos LÜROEEPILISEKS kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan Sisu järgi võib luulet jagada loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jne. Peamised tunnused: domineerivad välisvormist tulenevad kaanonid (lüürika puhul sisevormist), ent päris eraldiseisvad, sulamata. pole, luules aktiveeruvad eri retoorilised kujundid (semantiline,
annaabi.ee 
