Juhi käitumise mõju alluvate käitumisele näeb alluvates vaid käsutäitjaid. Eriti käib see nende tööjuhtide kohta, kes töötavad vahetult koos alluvatega. Mujal Euroopas peetakse tõhusaks juhiks inimest, kes panustab koostööle, on diplomaatiline ja empaatiline ning oskab suhelda alluvatega. Soomlane ei pea suurt lugu ülemusega jutustamisest, kuigi tahab tollega koos töötada. Temale aitab, kui ülemus ütleb mõne tunnustava ja muidu hea sõna. 7 Juhtide uuring USA-s, 1990 1. Suhtlemisvõimekus 98,7% 2. Kolledzi haridus 97,4% 3. Otsustusvõime 94,4% 4. Enesekindlus 96,8% 5. Heatahtlikkus 92,1% 6. Oskus lükata asjad käima 97,9% 7. Suur töövõime 97,3% 8. Vastutustunne 98,0% 3. NEGATIIVNE JUHT
loorits) -50ndal eduard laugaste - pajatus -1978 mall hiiemäe "kodavere pajatused" Tänapäeva pärimuse uurimine: *tekst- uurimisaladeks on teemad, zanrid, struktuurid, levik *kontekst - muutub väga tähtsaks, sest annab tähenduse. pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames. kui uurime tähenduste maailma, siis tuleb esile kontekst. Kontekst: *tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja selle jutustamisest * tänapäeva muistend on sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel VAATA ÕPPEMATERJALI *klassikalise ja tänapäeva käsitlusviiside erinevus: 1) klassikaline pärimus- arhiivi kogutud tekstid ilma esmase(loomuliku)kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad kontekstid), tekstide analüüs; uute konekstide mõju tekstidele 2)tänapäeva pärimus Maailmapildi kolm tasandit: 1)müütiline - seotud usu ja armastusega
Nüüdisaja lapsed saavad suure osa oma vaimutoidust massimeedia kaudu ning elavad paljuski viruaalses maailmas. See on neile üks põnev elamus minna loodusesse ja kuulata jutustusi kõigist olenditest ja muust iseäralikust, mis kõik muistendite järgi meie läheduses juhtunud on. Õpetamises saame valida erinvaid suunitlusi vastavalt sellele, millist tüüpi maastikul me töötame ja missuguseid kohalikke traditsioone seal leidub. Ka meetodid võivad varieeruda jutustamisest ja dialoogist jalutuskäikude ajal või laagritule ümber erinevate dramatiseeringute ja mängudeni. Lapsed võivad vastava aine raames ka joonistada, väikeseid skulptuure meisterdada või kirjutada omaenda jutukesi. Tuleks leida kontakte kohalike traditsioonikandjatega, et lapsed saaksid osa rahvapärimustest ja selle väärtustest.
Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Jutustajatüübid (heterodiegeetiline, homodiegeetiline ja autodiegeetiline jutustaja). Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev. Ebausaldusväärne jutustaja. Fokuseerimine. Autori mõiste. Autori ja jutustaja eristus. Tekstuaalne autor. Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Narratiiv koosneb vähemalt tekstist (loost/sündmustest) ja selle jutustamisest; narratiivi telg on aeg; narratiiv sisaldab tegevuse arengut ja loo struktuur peegeldab tegelikkuse struktuuri. Narratiiv mõtestab olukorda reaalsuses (turva-/võõritusfunktsioon). Narratiivitüübid: seisundinarratiiv (narratiivi imitatsioon), igavene teekond (Tõde ja õigus), päralejõudmine (Karu süda), nurilejõudmine (Mõru maik); kõik on taandatavad päralejõudmise variatsioonile. Narratiivi elemendid on Freytagi püramiidi punktid
Traditsioon on kui gravitatsioon, millega oma kogemust võrreldakse. Rahvatraditsioonis pole asjad nii ega teisiti. Kõik toimub kommunikatsiooni tasemel.Tegemist on materjaliga, mille põhjal saab rääkida sellest, mis maailmas toimub ning nendega ennast suhestada. Näide tänapäeva muistendist: Helge Gerndt, ettekanne Ausburgis 2002 - Tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellet jutustamisest - Tänapäeva muistend- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel NB! tunnetus, mitte ainult tekst - Muistend pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid - Muistend peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet - Muistend seotud jutustamisaja kontekstiga, sh näit. eriti meediatekstidega - Muistend on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt hea teema
veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks. Frantsisklased- rikkas ja haritud assisi franciscus loobus heast elust ja rajas kerjusmunga ordu. Neil ei võinud olla mingit omandit, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega ringi rännates. Olid lihtsad harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks korraldatud organisatsiooniks ja loobusid vaesuse jutustamisest. Hallid rüüd olid neil. Dominiiklased- domini canes ehk issanda koerad. Ordu rajas hispaania munk dominiikius. Mungad olid haritud ja head jutlustajad. Et lihtrahvale lähemale pääsed liikusid ringi kerjusmunkadena. Toonitasid ükskõiksust maise vara suhtes. Rajasid ülikoole õpetasid deoloogiat ja said inkvisitsiooni eestvedajateks. Nõuti rabget disipliini ja täielikku kuulekust ordule. Tlna jõudsid 1229a. Kuhu rajasid kloostri. Rekonokista
Kasuks nägude käia, anname loomulikult ja positiivselt märku õpetajapoolset valmisolekust ja ootusest. tuleb ka klassi ette minek, et tagada kogu klassi kaasatus õpetaja juhiste kuulamisse. Võib tekkida veel üks probleem. Kui õpetaja räägib õpilaste jutustamisest korduvalt üle – ning Mitteverbaalsed märguanded klassi tähelepanu saavutamiseks räägib „läbi“ nende kinesteetilisest mürast – harjuvad õpilased sellega ning seda kohastumist pole lihtne muuta. Üks tavalisemaid mitteverbaalseid märguandeid klassi tähelepanu algatamiseks või püüdmiseks
annaabi.ee 
