Ta natuke aega istus seal lumehanges ja läksid siis edasi Teelega koju. Arno nõrkus. loe lk. 94-95 vajus teel lumehange Lumelahing. Loe lk.99 Alguses vuhisesid lumepallid niisama. Aga siis läks lahing juba väga tõsiseks. Kuid lumesõja lõpetas Lible. Missugune üllatus selgus lumelahingu lõpul? Lible lõi kella. Milline oli Jõululaupäev? lk.104-105 Koolis olid kõik pidulikumalt riides. Laulsid jõululaule Milline oli Tootsi kell? loe lk. 105 See oli kuldne. Missuguseid juttusid luges Arno vaheajal kodus? lk. 107 vanapagana juttusid Millise pilli kinkis õpetaja Laur Arnole kirikust tulles? Viiuli. Mis oli teise poisi nimi? Jüri Kuslap
juba oodata vähem kui õnnelikku lõppu. Margit läheb vanatädi poole vastumeelselt, aga Jaan on lootusrikas, sest tema vanaonu sünnipäev oli kunagi tore olnud. Kui lugu oleks jutustatud Margit vaatepunktist, siis oleks see olnud negatiivsemalt meelestatud, sest ta on juba hommikust alates pahane, et oma pühapäeva peab raisku laskma. Vanatädi kirjeldus on väga tõetruu ja põhjalik ning lugejal pole raske samastuda Jaani-Margiti jubedustundega, kui tädi oma juttusid rääkima hakkab. Kuna jutustaja ei selgita tädi motiivi ega loo puüanti, siis jääb õhku palju küsimusi. Kuni hetkeni, mil Margit vett tõmbab ja kuidagi märatseva vetevoo tekitab, on kõik vägagi realistlik. See-eest on lõpp etteaimamatu ning lausa uskumatu, üldse mitte loogiliselt seletatav. Jaan ja Margit on niisama üllatunud kui lugeja, kuid vanatädi poleks justkui märganudki, et miskit teisiti on. Tema purjetab rahulikult reformvoodil edasi
koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912)
silmadesse liig palju vaatab. Ta tegi umbusaldusega Paganini elu põrguks ja piinas teda ühte puhku. Viimaks lahkus Paganini temast, aga jättis poja endale. Välismaale läks Paganini alles 1828. aastal. Suurel muusika-kangelasel oli palav igatsus kõrgeks peetud komponisti Beethovenit Viini linnas tundma saada. Aga hiljaks oli ta jäänud Beethovenit näha, sest see oli juba ligi aasta enne seda surnud. Viinis oodati Paganinit suurel põnevusel. Nagu ennemuistseid juttusid räägiti tema viiulimängust, aga see ei olnud midagi selle vastu, mis Paganini teha võis. Viini linn oli esimese kontserdi järel nagu arust ära. Kõige keerulisemad ja vigurlisemad kohad ja välgukiirused jooksmised ülevalt alla ja alt üles läbi pooletoonide olivad Paganinile kerged nagu lapsemäng. Pikalisemate kohtade juures laulis viiul kõige armsamatel helidel. Üks ajaleht kirjutas Paganini kohta nõnda:" Kui mängukoor esimese tüki oli mänginud, siis
phil. kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee
cand. phil. kraadiga romaani filoloogias Ühiskond: · 1905.-07. a revolutsioon · Eestimaa Rahvahariduse Selts (aug 1906) · Eesti Kirjanduse Selts 1907 Tapa koosolekud. Järgmised keelekonverentsid: · II konverents Tartus 25.09.1909: o sõnaalgulise h küsimus (130 sõnaga loend) o muud üksikküsimused (päev, herra, väike; katuksed > katused, kullassep > kullassepp) · III konverents Tallinnas 10.06.1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde
Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast?
Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast?
J.M: treenerid elavad edasi töötavad edasi ja toodavad uusi tippsportlasi K: mina ei tahaks nagu sellel teemal mis on juhtunud (.) see on nagu üks asi (.) ee (.) seal ei (.) oleks tarvis suuremat selgust vaieldamatult (.) aga et edasi minna (.) ma kujutan ette et on tarvis väga tõsist diskussiooni ühiskonnas üldse (.) selle teema üle (.) on tarvis teadvustada dopingukasutuse probleeme üldse (.) ee (.) väga palju liigub igasuguseid juttusid mida ei ole kontrollitud loomulikult (.) alates jõusaalidest fitnessklubidest kus=iganes kasutatakse rahvaspordi pool (.) see on see tervise rahvatervise pool (.) üks asi on tippsport mis ühele võibolla on elukutse teisele võibolla lihtsalt meelelahutus (.) aga: aga rahvaspordi pool ee peab üldiselt tõsise sellise noh küsimärgi alla ka noh rahvatervise tervikuna (.) ja kui need on kõik ju ravimid mida kasutatakse ee (.) ravimid on mõeldud inimese tervise parandamiseks ravimiseks (
annaabi.ee 
