l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles idee, kavand või projekt, mille järgi need loob selle endale. valmistatakse. Kriitika Eksistentsialiste on kritiseeritud, kuna nad jutlustavad individualismi ja relativiseerivad üldkehtivaid väärtusi. Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet. Mõjutanud l Suurem jagu eksistentsialiste on ateistid, kuid on olemas ka kristlikke eksistentsialiste, nt Gabriel Marcel. l Eksistentsialismist mõjutatud l Eksistentsialismist on mõjutatud palju
mujal. 6. Tegelikeks Jumalasse uskumise põhjusteks on tavaliselt see, et neile on seda lapsest saadik vaikselt sisse harjutatud. Teiseks põhjuseks on inimese soov olla kaitstud kellegi suurema, vanema, tugevama poolt, kes tema poolt hoolitseb ja kelle peale rasketel hetkedel loota. 7. Kristus on öelnud mitmeid asju, mille järgi elada oleks ilmselgelt raske ja millest temast jutlustavad inimesedki kinni ei pea. Üldjuhul poleks keegi nõus oma varandust vaestele ära andma ja loota seejärel parema elu saabumisele. Sarnaselt on ka selles näites, kus üks kogenematu neiu süfiliitikuga abiellub. Katoliku kirik ütleb selle peale, et nad peavad olema koos või elama tsölibaadis, elu lõpuni. Neis kohtades tekib küsimus, et miks on üldse sellised alused seatud kui inimloomus neid järgida ei lase. 8
inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega (surmaga); elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne; absurdsust on võimalik leevendada ükskõiksust hüljates, luues ennast ja oma ühiskonda ning kaitstes inimesi elu julmuse eest; absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse: julgeb ise valida ja otsustada. KRIITIKAT Eksistentsialiste on kritiseeritud, kuna nad jutlustavad individualismi ja relativiseerivad üldkehtivaid väärtusi. On leitud, et eksistentsialistid on moraalitud tegelased, kes salgavad jumalat, muudavad elu kunstiks ega oma mingeid kõlbelisi väärtusi. Sellistele süüdistustele vastavad eksistentsialistid osutades asjaolule, et inimese vabadusega kaasneb ka vastutus. Kuigi inimene ennast täiesti endaküllaselt ja subjektiivselt loob, siiski on ta sunnitud end looma võimalikult hästi ja ilusti, kuna ta ei saa enda eksistentsi piiratust
töötajate panust. Kutsehariduse maine on null ning pole näha, et see lähiajal paraneks, kurtis Eesti Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu ülikoolidesse. Kummalisel kombel jätavad aga kutsehariduse kehvast mainest jutlustavad tööandjad ühe osapoole mängust välja. Nende nägemuse järgi on süüdi vaid rumalad noored, kes selle asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks- suhtekorraldajaks. Ning teiseks pahategijaks on muidugi laisk ja lohakas riik, kes sel kõigel sündida laseb. Keda aga tööandjad probleemi põhjusena ei maini, on nad ise. Sest olgem ausad kutsehariduse kehv maine ei tulene eeskätt mitte kutsekoolide
Indigolapse distsiplineerimine Indigolaste jaoks on distsipliin eluliselt tähtis, kuna oma loomingulisuse ja erksuse tõttu katsetavad nad erinevaid asju ja õpivad tundma piire. Nad tahavad, et neid julgustatakse, kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad ,,jutlustavad" oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust. Lapsed annavad vastulöögi sellega, et võtavad sisse kaitsepositsiooni ning muutuvad jultunuks. Mõtlesin välja termini armastav distsipliin, väljendamaks kasvatusmeetodit, mille eesmärgiks on teenida lapse vaimseid huvisid. Armastav distsipliin juhindub järgmistest põhimõtetest: 1. Laps peab olema kõigest temasse puutuvast teadlik ja asjasse pühendatud. 2
2.4. Indigolapse distsiplineerimine. Indigolaste jaoks on distsipliin eluliselt tähtis, kuna oma loomingulisuse ja erksuse tõttu katsetavad nad erinevaid asju ja õpivad tundma piire. Nad tahavad, et neid julgustatakse, kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad ,,jutlustavad" oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust. Lapsed annavad vastulöögi sellega, et võtavad sisse kaitsepositsiooni ning muutuvad jultunuks. Mõtlesin välja termini armastav distsipliin, väljendamaks kasvatusmeetodit, mille eesmärgiks on teenida lapse vaimseid huvisid. Armastav distsipliin juhindub järgmistest põhimõtetest: 1. Laps peab olema kõigest temasse puutuvast teadlik ja asjasse pühendatud. 2
midagi, mis kellelgi teisel on, oleks paheline. Muidugi mitte, ajad on muutunud! Kui soovid selle kohta tõendeid, siis vaata, kui liberaalseks on muutunud kirikud. Satanistid kuulevad kogu aeg neid ja teisi samasuguseid väiteid ning nõustuvad nendega jäägitult. Ent kui maailm on nii palju muutunud, miks siis jätkuvalt ohkida ühe sureva religiooni manitsemiste peale? Kui nii paljud religioonid eitavad oma alustalasid, kuna need on vananenud, ning jutlustavad satanistlikku filosoofiat, siis miks mitte nimetada neid õige nimega satanistlikeks? Kindlasti oleks see hetkeolukorrast palju vähem silmakirjalik. Viimastel aastatel (Raamat on kirjutatud 1969. aastal - tõlkija) on toimunud mitu katset inimlikustada kristluse vaimset kontseptsiooni. Ladina keel on asendatud kohaliku keelega mis seejuures ajab kogu asja veelgi segasemaks ning röövib tseremooniatelt nende algse esoteerilise hõngu, mis peaks käima kokku dogmaatiliste tõekspidamistega
Suurbritannias Fabian Society (Sidney ja Beatrice Webb). Fabianism on reformistlik vool Inglismaal. 1884. aastal organiseeriti Inglismaal Fabiaanlaste Ühing (Fabian Society), mis 1900. aastal läks Leiboristliku Partei koosseisu kirjanduslik-publitsistliku rühma õigustes. Fabianism ei tunnista ametlikult mingisugust filosoofiat, kuid paljud tema esindajad toetavad kristlust, ajaloo tõlgitsemisel aga pooldavad õpetust ideede määravast osast ühiskonnaelus, jutlustavad töölisklassi ja kodanluse koostööd ning rahulikku järk-järgulist üleminekut kapitalismilt sotsialismile, eitavad klassivõitlust ja masside revolutsioonilist väljaastumist. Fabianism moodustab liberaalse töölispoliitika kõige terviklikuma väljenduse. Natsionalism e. rahvuslik liikumine Rahvus kui uus kvalitatiivne tunnus. Mis on rahvus? . Riik lähtus enda defineerimisel rahvuse olemasolust. Rahvuse mõiste tõusis esile Prantsuse revolutsiooni ajal
devalveerunud / lahustunud üldises geneetikateaduse poolt tekitatud infotulvas. On ka põhimõttelisi seisukohavõtte reassiteaduse suhtes. 1952. a ilmus UNESCO väljaanne What is race, mis üldiselt pani aluse meie ajani püsinud seisukohale, mille kohaselt vähemalt sünnilt on kõik inimesed, mis rassi, rahvusse või sugupoolde nad ei kuuluks, võrdsed. (Kuigi tekst kirjutati ajal, mil bioloogilist determinismi jutlustavad teooriad olid põlu all, ei toimund peamine diskussioon mitte biologistide ja environmentalistide vahel, vaid bioloogide kogukonna sees. Vaidlesid rassiteoreetikud (antropoloogid) ja geneetikud. Tasahilju algaski viimaste ajajärk.) (Rassilistest eelarvamustest veel... On fakt, et maailmas AIDS'i vastu võitlev UNAIDS jagab maakera eri paigus erinevas suuruses kondoome, vastavalt sellele, milline rass piirkonnas domineerib. Kui asi igapäevaelus ja praktikas toimib, on
annaabi.ee 
