eluaastal. Tema skulptuurid kaotasid peale tema surma 1917. aastal populaarsuse, kuid mõne aastakümne pärast tõusis ta pärand taas au sisse. Skulptuure: 1. ,,Pronksiajastu" elusuuruses pronksist kuju alasti mehest, mille esmaesitlus oli 1877. aastal Salonis Pariisis. Rodini kritiseeriti, kuna arvati, et ta on elusast modellist vormi teinud ja kuju sellest valanud. See väide oli aga loomulikult vale. 2. ,,Ristija Johannes jutlustamas" lõpetatud 1878 aastal. Rodin tegi selle kuju kahe meetri kõrguse, et vältida süüdistusi vormi valamise kohta, mille osaliseks ta oli eelneva taiesega saanud. Kui ,,Pronksiajastu" on kujutatud staatiliselt, siis selle skulptuuri zestid ja liikumine tundub olevat suunatud vaataja poole. Vaatamata ,,Ristija Johannese" ja ,,Pronksiajastu" kohesele vastuvõtule oli Rodin saavutanud kõrgema astme kuulsuse. Õpilased otsisid teda tema stuudiost ning
ega karda, vaid ostsid hoopis põllumaad lisaks. Tsistertslased elasid Benedictuse ordureegli Ora et labora! järgi, mis käskis hoolsalt palvetada ja töötada. Pärast lõuna- ja õhtusööki jalutasid mungad siseõuel (ld keeles claustrum suletud, sellest on tulnud ka eestikeelne sõna `klooster'). Kloostri maa-alalt lahkuti väga harva. Ilmikvennad käisid harimas kloostrist kaugemal asuvaid põlde, vaimulikud ümberkaudsetes kogudustes teenimas ja jutlustamas. Ordu rajas 1205.1207. aastal ka esimese kloostri Liivimaal Dünamündesse (tänapäeva Daugavgriva/Väinalinn), mis kujunes omalaadseks diplomaatiakeskuseks. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.1224. aastal sai Tartust piiskopilinn. Esimene piiskop Hermann, kes soovis oma misjonialale kloostrit, pöördus sellekohase palvega tsistertslaste poole,kes rajasid Eestisse 1228
Vadstenas, Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarlasteklooster. Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pirita kloostri õed moodustasid suure naiskoori, kes kloostri mahukas kirikus seitse korda päevas ,,kontserti" andis. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja käsitööga, vennad võisid lisaks käia jutlustamas muudeski kirikutes. Õed ei lahkunud kloostrist kunagi, peale surma maeti nad kloostrikirikusse. Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) oma nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu (ld. Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja Ordu) põhikirja e. ordureegli, mis sai 1370.
ja Johannese surm on kujutatud läbi sajandite paljude kunstnike poolt. Johannese välimus Piibli järgi on „kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö“19. Tema atribuutideks kunstis ja kristliku kiriku traditsioonide kohaselt on loomanahast tuunika, pilliroost rist, lambatall, ristimisnõu või meekärg. Kunstis kujutatakse teda tihti koos Jeesus-lapsega mängimas, kaamelinahka mähituna, jutlustamas või osutamas lambatallele. Välimuselt on ta äratuntav oma karvase pea tõttu. Jeesus-lapsega mängimine on väljamõeldud stseen Johannese ja Jeesuse elust. Tegelikult ei ole Johannes lapsepõlves Jeesusega kohtunud. (Vt. Illustratsioonid. Pildid 70–71). Piiblis ei ole selle kohta mingeid viiteid. 2.1. Ristija Johannese kujutamine Hans Memlingi triptühhonil Ristija Johannest kujutatakse tihti Neitsi Maarja kõrval, nagu Hans Memlingi (1440 – 1494)
Pole ehk liialdus öelda, et Pirita 5 kloostri õed moodustasid Eesti esimese suure naiskoori ning kloostri suur kaunis kirik oli Maarjamaa suurim kontserdisaal, kus esineti seitse korda päevas ja nii aastast aastasse. Pirita kloostri õed tegelesid ka lugemise ja meditatsiooniga, aga ka majapidamise ja käsitööga, vennad võisid lisaks käia jutlustamas muudeski kirikutes. Õed ei lahkunud kloostrist kunagi, peale surma maeti nad kloostrikirikusse. Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) oma nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu (ld. Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja Ordu) põhikirja e. ordureegli, mis sai 1370. aastal
,,Madonna."Poolalasti madonnad. Christiania (Oslo) boheemlaselu. Hiljem tervenes ning maalis noorpõlve töödest uusi autorikoopiaid. nt Karjet 4 tk. Ekspressionismi eelkäija loomingu ning ideede tõttu. Postimpressionism Postimpressionistideks peetakse impressionismis pettunud kunstnike põlvkonda, kes 1880nendatel hakkavad otsima midagi muud. V. van Gogh oli hollandlane, kuid tema parimad tööd on tehtud Prantsusmaal. Olio väga tundlik inimene, noorena käis söekaevurite juures jutlustamas, oli negatiivselt vapustatud vaesusest ja viletsusest. Ose pidas end impressionistiks, kuid tema maalid ei sarnane neile. Tahtis väljendada oma maalidega enda tundeid ning sellise mõtteviisiga oli suuresti eeskujuks ekspressionistidele. Laiad lainelised värvid ,,Tähisöö", ühtsed värvipinnad ,,Päevalilled", Veel: ,,Saapad", ,,Kirik Auvers'is". Hiljem vaimne hämardumine, lõikab endal kõrva peast, sest üks naine ei andu temale ,,Autoportree kinniseotud kõrvaga." P
saanud aru, avanes ilmutuse teel, nt. Kolmainsuse olemus; ta kanoniseeriti pühakuks Ketserlus ketserid olid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühinenud katoliku kiriku õpetusega, nende karistamine muutus oluliseks 12.-13.saj., kui tekkis mitu uut ketserlikku liikumist Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, et neid ümber veenda ja vajadusel karistada; inkvisitsioonikohus, kohtunikud inkvisiitorid käisid linnades jutlustamas, kutsusid üles patte tunnistama, ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse, need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolekud, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi; niisugune kirikukogu, kus peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim
annaabi.ee 
