,,Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" on romaan, kus peategelaseks on Martin Justus, kes elab koos oma naise ja 16- aastase tütre Astridiga. Nad elavad eeslinnas, kahekordse üürimaja teisel korrusel nejatoalises korteris. Martin Justus on Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ja filosoofia õpetaja. Teos algas Martin Justuse kõnega, mis oli peamiselt abiturientidele,kelle klassijuhataja ta oli. Viimasel koolipäeval ütles direktor Martin Justusele: ,,Teie teate juba-see inspektori küsimus,mis meil veel on lahendamata.Kandideerige ametlikult,esitage palvekiri Haridusministeeriumile ja mul on heameel teile teatada,et uuest õppeaastast loodetavasti olete teie kinnitatud inspektori kohale."Pärast viimast koolipäeva läks Justus koju, tema naine ja tütar olid juba söönud, aga temale oli kaetud koht. Astrid soovis, et isa tema ja emaga puhkusele Narva-jõesuusse tuleks, kuid Justusel oli mitmeid ettekäändeid: esiteks oli tal vaja
Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb
Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja. Justus teab, millest järgmisel hommikul kirjutada, sai Isabellalt ideid. Ptk. 5 Justus kohtub rohkem Isabelliga, räägivad tüdruku raskest elust ja selle tüütust emast, kes ta elu ära rikub. Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendada ,sest teab ,et tüdruk sel juhul kodust ära läheb
kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele. Justus tutvus juudi rahvusest noore klaveriõpetaja Isabellaga, nad käisid mere ääres jalutamas ja filosofeerisid Sokratese teemadel. Isabella nägi mere peal laeva ja ütles Justusele, et see ongi ohvrilaev, mis läheb Delose saarele. Isabella tegi Justusele ettepaneku , et need 30 päeva võiks neile kuuluda. Martin Justus nõustus sellega, andes märku oma otsusest järgmisel päeval kohtumisega. Nad läksid piritale jõe kaldale istuma. Arutati Isabella ema päritolu üle, kas suguvõsas on prantsuse verd või ei. Tuli välja, et Isabella ei saanud oma emaga läbi, kuna ema ei lasknud tal oma klaverimängija annet edasi arendada, ta tahtis, et tütar ta juurest ei lahkuks
Ema ei lase tal oma muusiku karjääri edendad. Sellest kõigest rääkides vihjab Isabella pidevalt enesetapule oma jutus. Justus ei pea seda tähtsaks. Isabella kurdab võimalus muusika koolidesse minna. Räägivad palju ja Isabella mainib kogu aeg Delose laeva ja 30 päeva. Isabella kutsub Justuse ühte korterisse. Ta käib seal klaveril harjutamas. Mängib talle ühe loo, peale seda tunneb Justus ,et on armunud Isabellasse ja nad veedavad öö koos Ptk.6 Isabella ütleb Justusele, et nende romanss kestab vaid 30 päeva, nagu Delose laeva sõit. Justus valetab naisele ja tütrele, saadab neile kaardi.Kohtuvad salaja Isabelliga. Käivad palju väljasõitudel. Ei hooli enam , kui tuttavad peaksid nägema. Unelevad kogu aeg. Isebeli ema tuleb teda otsima, jäävad peaaegu vahele, kuid ema ei aima midagi. Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva
Küllap on seegi üks põhjus, miks ta nii dramaatiliselt käitub. Enesetapuga oleks lugu lõppenud nii või teisit, olenemata ohvrilaeva teekonna pikkusest. Kõik oli vaid aja küsimus. Põhjus, miks see varem lõppes, peitus armunus endis. Martin Justus ja Isabel olid liiga erinevad inimesed. Isabel elas sümbolite ning unistuste maailmas, M. Justus oli aga täielik realist. Kahe nii erineva inimese vahel ei saagi midagi kestvat olla. Martin Justusele oli Isabel vaid suvine seiklus, mis oleks lõppenud kohe, kui abikaasa tütrega on tagasi. Sest mees poleks hakkama saanud nii suure elumuutusega. Pealegi oli ta üpris rahul oma senise olukorraga- meeldiv töökoht ning soe toit laual. Isabel vaeseke oli aga rahutu hing, keda piinas mälestus isast. Sümboolselt laseb tüdruk just isa vana revolvriga enese maha. Tõuke enesetapuks annab konflikt Martin Justusega
Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspiratsiooniallikas, kuid samas ajab see tüdruk Justuse pea sassi. Justus ei suuda ikka veel enda töö juurde asuda. Isabella valetas enda emale et Martin Justus aitab tal klaverit õppida kuigi tegelikult oli see ettekääne Justusega koos aja veetmiseks. Kõik on väga ilus ning Martin on Isebeli armunud, kuid järsku kuuleb Martin külapoest et mustlasneiu on surnud, Martin ei suutnud seda uskuda kuid samas pani see teda mõtlema,
emaga ning et talle ei meeldi ta ema, sest too piirab teda liiga palju. kuidas tal oli võimalus muusika koolidesse minna ,aga ema ei lasknud teda Ta vihjab oma jutus enesetapule, ent Martin ei saa sellest aru,ta tunneb end olevat Isebel. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on.Isabella valetab emale et Justus õpetab teda klaveritmängima. Isabella mängib Justusele, mispeale Justus tunneb, et on armunud ning nad veedavad oma esimese öö koos. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Justus saab naiselt ja lapselt kaardi, valetab neile, et kõik on samamoodi. Isabellaga kohtub edasi, enam neid ei huvita, kui keegi näeb. Ühel päeval tuleb Isabella ema neiut otsima, nad jäävad peaaegu vahele, aga õnneks, uks on lukus
Samas oli just Sokrates surma mõistetud ning ta pidi mürgikarikast jooma, mis laeva tagasi tulekuni edasi lükkus- tervelt 30 põevaks. Selle aja jooksul oli Sokrates luuletama hakanud. Järgmisel päeval läksid Martin Justus ja Isabella(Isebel) jalutama randa, et rääkima. Tüdruk ütles, et armastab ja vihkab oma ema. Ema oli olnud vast tüdruku klaveriõpingutele. Hiljem viis Isebel Martin Justuse ühte majja, kus tüdruk klaverit harjutamas käis ning mängid Justusele ,,Pavaan surnud printsessile". Varsti jäid nad Kadrioru korterisse üüseks. Kuid Isebeli ema tuli sinna tüdrukut otsima, kuid majas olijad ei vastanud. Isebeli ema oli ka naabritelt küsinud ning nood olid vastanud, et pole kedagi näinud. Siis oli Justus Isebele taksoga koju saatnud ema ootama. Ise oloi ta jalutama läinud ning mõelnud, mis saab peale 30 päeva ning oli seda kartnud, et Isebel temaga lihtsalt mängib. Isebel polnud veel eelmise suve koos veetnud noormehest üle saanud
luges väetuntud ajaloolase mõtteid ja leidis need Borise kirjatöös kajastuvat ilma ühegi viiteta autorile, seetõttu on õpetaja vihane ning räägib õpilasega karmilt. Boris eitab vene ajaloolase mõtete kopeerimist, mis Martin Justuse veelgi rohkem endast välja viib. · Preili Mäger, noor matemaatika õpetaja tunneb Martini vastu huvi, kuid mees pole naisega suhtlemisest eriti huvitatud. Zoloogia õpetaja looduse armastus tundub Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega. Astrid on keskpärane tüdruk, ei paista millegi poolest teistest erinevat, tema koolitunnistuselt leiab vähe häid hindeid. Vahel mõtiskleb Martin, et ta tütrekesel võiks olla mingi eriline anne või huvi, kuid
mõtles ja tundis. Mõtete kogumiseks läks ta välja jalutama. Jalutuskäigul kohtas ta juudi tüdrukut nimega Isebel. Isebeli unistus oli saada kuulsaks pianistiks, kuid selle võimaluse rikkus ära tema ema ning nüüd olid ta laste klaveriõpetaja. Talle ei meeldinud lapsi õpetada, sest lapsed ei tahtnud õppida ega võtnud asja tõsiselt. Martin rääkis Isebelile poolelijäänud raamatust ja kirjutamisraskustest. Isebel tegi Justusele ettepaneku pühendada 30 päeva armastusele. Nad hakkasid iga päev kohtuma ja veetsid öid ühes Kadrioru majas, mida Isebel võis kasutada klaveri harjutamiseks, kuni majaomanikud reisil olid. Oma suhet pidid nad varjama ja keegi ei tohtinud sellest teada saada. Möödus umbes 25 päeva ning Isebel külastas Justust tema enda kodus. Justus mõistis, et asjad ei saa enam nii jätkuda: tal on naine ja laps ning neid võidakse kahtlustada
annaabi.ee 
