külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks ta kõrtsis Pearule kallale läinud, kui see teda nokkis just sellega, et ta lõi Jussilt Mari üle ja nüüd on nad koos. Järelikult oli tõde selles, et Andrus siiski võttis Jussilt Mari, mis ei olnud üldse mitte õige tegu. Väga suure aja hõlmasid Pearu ja Andrese kohtuprotsessid. Alguses juhtus sellist asja küll harvem, aga siis hakkas asi vedama ega saanud enam pidama. Kui rammuga oli Andres üle, siis Pearu tahtis ka ikkagi milleski parem olla. Samas Pearu trikid olid alatumad ja valelikumad, aga needki õppis Andres tasapisi selgeks
elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks ta kõrtsis Pearule kallale läinud, kui see teda nokkis just sellega, et ta lõi Jussilt Mari üle ja nüüd on nad koos. Järelikult oli tõde selles, et Andrus siiski võttis Jussilt Mari, mis ei olnud üldse mitte õige tegu. Väga suure aja hõlmasid Pearu ja Andrese kohtuprotsessid. Alguses juhtus sellist asja küll harvem, aga siis hakkas asi vedama ega saanud enam pidama. Kui rammuga oli Andres üle, siis Pearu tahtis ka ikkagi milleski parem olla. Samas Pearu trikid olid alatumad ja valelikumad, aga needki õppis Andres tasapisi selgeks
Neljanda päeva hommikul ärkab Juss üles ja viriseb,et tal on räige pohmakas. Sõidab siis autoga vaikselt Tallinna poole ja mõtleb endamisi ,et peaks kuskilt midagi näksima. Teeb siis Juss väikse peatuse tee äärses kohvikus ning tõmbab ühe mega burksi nahavahele. Kui äkitselt sammub Jussi pole üks kena neiu. Juss vastab no tere neiu, mis nimeks. Neiu vastab Marvi. Juss küsib ,et teeks tuttvust.Marvi seepeale: ikka jh. Ja küsib Jussilt ega sa Pärnu poole liigu Juss ,siis vastab et liigun jah. Asuvad siis noored teele kuid natuke enne Pärnut ütleb marvi ,et keera korra siia metsatee peale. Amelevad natuke ja äkitselt Juss küsib ,et Marvi mis kõva asi see sul on. Marvi see peale: ma transa. Juss teeb see peale silmad suureks ja teeb ukse lahti võtab Marvil natist kinni ja viskas kraavi ja pani kena kiiruga minema. Oli viienda päeva õhtu ja
fines d`artiste! ” tõlge oli järmine :” Ja missugune võlu kunstniku peenis nüanssides!” selle peale punastas õpetaja, minnes juuksepiirini tulipunaseks ning ka Trulli vasak kõrv hakkas piinlikusest hõõguma. Tänu Laasiku õpetustele sai ka Juss eksamitest läbi, kuid oma ema imestuseks võttis ta koolist paberid välja ning viis Kustisse, mille direktor oli poisi ka vastu võtnud. Härra Ambel oli surnud direktorit nüüd asendamas ning kui kuulis Jussilt, mida viimane teha tahab, surus ta poisill kätt ja soovis õnne.
elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks ta kõrtsis Pearule kallale läinud, kui see teda nokkis just sellega, et ta lõi Jussilt Mari üle ja nüüd on nad koos. Järelikult oli tõde selles, et Andrus siiski võttis Jussilt Mari, mis ei olnud üldse mitte õige tegu. Väga suure aja hõlmasid Pearu ja Andrese kohtuprotsessid. Alguses juhtus sellist asja küll harvem, aga siis hakkas asi vedama ega saanud enam pidama. Kui rammuga oli Andres üle, siis Pearu tahtis ka ikkagi milleski parem olla. Samas Pearu trikid olid alatumad ja valelikumad, aga needki õppis Andres tasapisi selgeks. Kindel
hakkama saanud. Jussile ei meeldinud, et tema Mari aina peres talitas ning oma koju ei jõudnudki. Saunaeit oma jutuga hirmutas Jussi, et ega Mari enam tema juurde sauna tulegi, vaid läheb Andresele uueks perenaiseks. Seda Andres sooviski, sest Mari oli oma inimene ja lastega tuli ta hästi toime, ka töö peale oli ta kärmas. Ükskord said Andres ja Pearu kõrtsileti ääres jälle kokku ning Pearu rääkis ka Andresele, mida kogu ümbruskond rääkivat ehk siis seda, et Andres olla Jussilt naise röövinud. See jutt ei meeldinud Andresele sugugi ning ta lõi Pearu kaks korda kõrtsi põrandale pikali, mispeale viimane ta jällegi kohtusse kaevata otsustas. Ühel õhtul läks Juss Mäe peremeest kuuskede vahele luurama, puss kaasas. Kuna Andres oli joonud, otsustas Juss talle kallale minna ning Andrese õnneks tabas puss teda vaid ülespoole põlve. Marile aga Andres seda ei öelnud. (Alles pärast Jussi surma tunnistas ta Marile seda,
Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd."
külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida. Samas saab öelda, et Andres siiski tundis ennast Jussi surmas süüdi, sest miks muidu oleks ta kõrtsis Pearule kallale läinud, kui see teda nokkis just sellega, et ta lõi Jussilt Mari üle ja nüüd on nad koos. Järelikult oli tõde selles, et Andrus siiski võttis Jussilt Mari, mis ei olnud üldse mitte õige tegu. Väga suure aja hõlmasid Pearu ja Andrese kohtuprotsessid. Alguses juhtus sellist asja küll harvem, aga siis hakkas asi vedama ega saanud enam pidama. Kui rammuga oli Andres üle, 9 siis Pearu tahtis ka ikkagi milleski parem olla
Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda. XVIII Mari ja Andrese suhted- kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jõuludel läks Mari A mitte Jussiga kirikusse. Möödusid jälle mitmed kuud kuid peremees ei olnud endale ikka naist otsinud. A ja P läksid kõrtsis kaklema kuna viimane ütles et A oli Jussilt naise üle löönud. Kohus saatis A selle eest kaheks päevaks vee ja leiva peale. Selle aja sees käis Juss Marit jälle koju kutsumas aga Mari keeldus. Karistuselt tuli A koju verise jalaga. XIX Juss poos ennast üles samas kohas kus nad kunagi Mariga selle kohta nalja olid teinud. Isegi silmus oli see sama. Mari oli lohutamatu. Jussi matused olid laupäeval ilma kirjuõpetaja ja kelladeta. Kohal olid Mari, Hundipalu Tiit, Aaseme Aadu ja Andres. Teiste imestuseks hakkas
I osa võitlus maaga Raamatus hakkas tegevus ajast, mil suri Krõõt. Need tegevused muudavad Vargamäel elavate inimeste elu. Teoses on Piibel vahend õiguse leidmiseks, millest Andres muutus kurvaks ja kurjaks. Samasus Piibli loo "Taavet ja Batseba", kus Andres on Taavet. Mari on vaese mehe utetall. Piiblis võttis Taavet vaese mehe utetalle kuigi tal seda endal nii vaja polnud, ta oleks mujalt ka saanud. Utetall oli kõik, mis sellel vaesel mehel oli. Andres võttis Jussilt Mari, Mari kui utetall. Indrek on patulaps. Tema saatus on juba enne tema sündi otsustatud. Maril tuli tegelik tahtmine Andrese juurde minna enne kui Jussi juurde, sellepärast Krõõt surigi. Indrek on meeldetuletus Marile, et ta himustas ennast Andrese kõrvale juba enne Krõõda surma, seda tundis Indrek juba maast madalast. Indrek on kõigi lugude keskne tegelane. Indrek kuidas sa räägid alati tõtt, kui alati on keegi, kes sind selle eest peksab, esimeses
annaabi.ee 
