Siis käisin ma mustas torus kus oli väga pime.Edasi käisin ma rohelisis torus koos Pauliga. See oli tavaline ainult et lõpus oli väga tore jõnks.Sarnane toru oli ka sinine aga üksi laskmiseks.Väga tore oli ka ,,KARIIBI MEREL"kus lained olid kohati 3 meetri kõrgused.Kõige põnevam oli veepargis ,,tornaado",mis oli tõesti väga tore:sõitsid koos sõbraga Väga järsust torust alla,sõitsid väga suure kiirusega hiiglaslikule kausile.Kõige pikem oli Jurmalas oranz toru,kõige kiirem ja valusam aga ,,Red Devil" ehk punane toru.Peale Jurmala veeparki sõitsime me Lidosse kus sõime õhtusöögi.Riias käisime ka kaubanduskeskuses kus saime santiimid ära raisata. Koju jõudsime umbes 00:00.Lõpuks olime kõik VÄGA unised! See oli väga lõbus reis!!!!
aastal laulu erialal Georg Otsa nimelise Muusikakooli. Lõpetades Tallinna Muusikakooli estraadiosakonna said Karele omaseks dzässilik muusika ning ballaadid. 1984. aastal hakkas ta koos töötama Villu Veski ansambliga, kellega esines 1986. aastal Tbilisi dzäzzifestivalil. Sama aasta sügisest sai temast ka ansambli Mahakov solist. Ansambel Mahakov võitis 1987. aastal Tartu Levimuusikapäevadel grand prixi. Sama aasta suvel osales Kare Kauks edukalt ka Nõukogude Liidu Vokaalkonkursil Jurmalas, kus saavutas esikoha lauluga ,,Mägede hääl". Tema üheks tunnuseks lava peal 1980. aastatel sai peapael. Kare Kauks abiellus diplomaat Indrek Oravaga ning peale abiellumist jäi lavategevusest suhteliselt eemale. Ta õpetas 8 õppeaastat Georg Otsa nimelises Muusikakoolis pop- jazzlaulu osakonnas. Tema käe all on õppinud laulmist ka Koit Toome, Janika Sillamaa, Evelin Samuel, Lauri Liiv jpt. Kare Kauks salvestas 1990. aastatel üksikuid laule ning
Dobele piirkonnas on madalaima metsaga kaetud 26%. Metsaga kaetud alad on jaotatud viite metsade mulla liiki : · Kuival mineraalivabal 55,7% · Märjal turvasel 12,1% · Kuivendatud turvasel 9,6% · Märjal mineraalide rohkel 12% · Kuival mineraalide rohkel 10,6% Tootmine :puitlaaste- , puitkiudplaate ,vineeri, mõõblit, tuletikke, tselluloosi, paberit ja kartongi. Suurimad tööstused asuvad :Riias , Liepajas , Kuldigas , Venspilsis , Valmieras ,Jurmalas ja Ogres. Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus on 21,4% riigi tööstusest . · 1994 aastal oli metasndus 16% riigi SKT`st. · Metsandus annab tööd 15% Läti tööjõust. · Metsade pindala riigis tasapisi tõuseb : jooksev aastane juurde kasv on 16,5 miljonit m3 ning lubatud lõikus tase on 8,3 miljonit m3 · Metsad on Läti riigi tähtsaimad loodusvarad. · Metsa - , puidu-, tselluloosi tööstus kasutab kohaliku puiduvaru 573 mln m3 (2004).
Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides. Ta on ka auhinnalisi kohti saanud ka järgmistel konkurssidel: III preemia rahvusvahelisel konkursil Tallinn 2006, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002) ning VI ja III preemia EPTA noorte pianistide konkursil Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003) klaveritrio Fratres koosseisus. Toomas Vavilov (dirigent) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli nagu Sten Lassmanngi ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist. Toomas Vavilov 2006 ja 2007 aastatel tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendina, EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina
koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal. Alates neljandast eluaastast on end tihedalt sidunud muusikaga. On paljude laste lauluvõistluste laureaat (Eestis, Venemaal ja Ukrainas). 1998. aastal saavutas ta esikoha konkursil "Utrennaja Zvezda" Jurmalas. Irina Kikkas: Kuuekordne Eesti meister iluvõimlemises. Mängib muusikalis priimabaleriin Iris Kelly rolli. Asjaosaline tõdeb, et iluvõimlejana on ta klassikalise koreograafi aga teatud määral kokku puutunud ning lisaks on ta Tallinna ülikooli koreograafia eriala üliõpilane, aga tõsisemad balletitunnid sai ta alles muusikaliks valmistudes. Ehkki iluvõimlejana on Irina Kikkas esinenud küll ja küll, pole ta teatri ega muusikalilaval varem üles astunud. Kaire Vilgats:
Point on selles et uue arenguga tuleb pihta hakata juba siis kui vana alles kasvab. Asi selles, et kasvu tsükli ajal on kõige rohkem vahendeid uue arendamiseks. Igasugu kulutusi tuleb, ja seda on siis kõige lihtsam teha. Kui toode juba on languses, siis hakata arendama, on pisut hilja juba. Pildi leiab, kui otsida ,,Sigmoidkõver". Punktist B on jube raske uuesti välja tulla. Veel sanatooriumi näiteid: Viimsis tehti suurem kui meri Jurmalas veelgi suurem. Alustava ettevõtte 5 põhilist viga: (vali kellega koostööd teha) · Liiga vähe stardiraha. Kuldreegel ütleb, et tegelik vajadus firma arendamiseks on umbes 3 korda suurem sellest , mida alustav ettevõte ise vajab. Näitena tuua Auriga ja kaubamaja, üks tehti selline kus erilist arengut ei saa enam tulla. Auriga peaks nagu eesti linnades üks parimaid näiteid olema, kus on näha läbimõeldust. Ruumi on lahvelt arenguks
76 aastal tekkis nii pr ja sm algatusel see organisatsioon, misoli tuntud G8 all. see tekkis G5,6,7, aga tuntub 8 Euroopa riigid said kõik kokku tänu sellele, et inglismaa lubati kontserdi juurde, siis moodustati kinnine klubi G6,7,8, (estaign saavutus) Loodi ka prantsusekeelsete riikide ühendus, eesti vaataja liige alates 2010. Rumeenia ja moldova räägivad ka prantsuse keelt ja kuuluvad sinna ühendusse. (Leedu ja Poola käivad käsikäes) Moskva ja Läti eliit saavad kokku Jurmalas, iga korralik vene tipp veedab suve Jurmalas. pompidu ja estaigni aega jääb pingelõdvenduspoliitika algus. nemad selle peamised tagantlõkkajad lääne poolt. lääne sm on vahetu teostaja. komplikatsioonide korral estaign hõppas NSVL-i. 74-81 estaigni perioodi jääb 1974 afganistaan, ja olümpiamängud, Prantslased purjetasid, sild töötab edasi. 81 pr presidendiks saab Francua Mitterrand (sotsialistliku partei juht) 1981-95, peale teda
viimistlusliini paigaldus, tänu millele vähenevad LOÜ-de heitkogused välisõhku. Tuginedes välisõhu alamprogrammi hindamiskomisjoni hinnangule projekti mitte rahastada. 18. MTÜ Balti Keskkonnafoorum osales sügisel 2005 koos koostööpartneri Baltijas Vides Forums'iga ürituse ,,Air quality in the Baltic States: reduction of odour nuisance from agriculture & industrial sources" korraldamisel 13.-14. oktoobril 2005 Lätis, Jurmalas. Selle ürituse raames anti välja ka lätikeelse publikatsiooni lõhnaainete teemal, mille vastu kohalikul sihtrühmal oli suur huvi. Samas oli üritusel Eesti delegaatide arv piiratud, samuti ei publitseeritud selle projekti käigus inglise- või eestikeelseid kirjalikke materjale. Üritusel osalenud Eesti sihtgrupi esindajate huvi on suur samalaadse projekti korraldamiseks ka Eestis. MTÜ Balti Keskkonnafoorumil on olemas laialdane kogemus nii sarnaste ürituste
Selveri keti kaupluseid hakkab arendama ja opereerima A-Selver AS 100%-line tütarettevõte Selver Latvia SIA. Esialgsete plaanide kohaselt toob Selver Läti jaekaubandusturule nii supermarketi kui hüpermarketi formaati kauplused. Esimesed Selveri kauplused planeeritakse rajada Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 100% tütarettevõtte TKM Latvija SIA poolt ostetud endistele Lidl Latvija SIA kinnistutele, mis asuvad Cecises, Jelgavas, Jurmalas, Liepajas, Rezeknes, Riias, Salaspilsis ja Tukumsis. Lisaks nimetatud asukohtadele otsitakse võimalusi Selveri keti kaupluste rajamiseks ka teistes suuremates Läti linnades nagu Daugavpils, Ventspils, Jekabpils ja Ogre. Samuti jätkatakse täiendavate asukohtade otsimisega Riias. (Puusepp 2007) 2.1.1. Hankijad Ühe põhjendusena Selveri laienemiseks on toodi asjaolu, et Balti turg on muutunud ühtseks ning seetõttu ootavad ka hankijad Selveri laienemist lõuna poole.
Kui nüüd mõelda, et ühel päeval käib läbi 30 000 inimest, siis tekib kõhe tunne küll. See on ikka suur ökoloogiline ja sotsiaalne kriisikolle. Sellest tulenevalt on ohtlik mitte pakkuda lahendusi inimmassi hajutamiseks. Meie mainest ja kuurordi kuvandist ei jää midagi järgi niimoodi. Koostöös naabervaldadega tuleb külastuskoormus saada kontrolli alla. Päris tasulist randa ei saa ju teha? Kuurordimaksu kehtestamine on kogu aeg linnas õhus olnud. Näiteks Jurmalas on kuurordisse sissesõidu maks. Me peaks ka mõtlema, kuidas 170 aastat ehitatud kuurordit ja kaunist loodust säilitada, selleks on vaja rahalisi vahendeid. Raha korjamine on teoreetiliselt võimalik, aga tuleks läbi mõelda, et see ei paneks erinevaid tegijaid ebavõrdsesse olukorda. Kõige lihtsam on raha kätte saada sanatooriumite ja majutusasutuste kaudu, sest külastajad on registreeritud. Ettevõtjad tõstavad lihtsalt teenusehinda
annaabi.ee 
