tuleb püüelda sisemise puhtuse ja teistest kastidest inimeste suhtes kannatlikkuse ülesnäitamise poole Noorukiiga India kombe kohaselt pandi ta oma naisega juba kaheteist- kümneaastaselt paari; hiljem elus võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust. Elutee · 19-aastaselt sõitis Mahatma Gandhi Londonisse, kus omandas juristihariduse, tuli tagasi Indiasse ning töötas kolm aastat juristina. · Peagi sõitis ta Lõuna-Aafrikasse, kus hakkas osalema Indiast immigreerunud hindude vabadusvõitluses. Seal kasutas ta esimest korda vägivallata vastupanu meetodit. Filosoof Mahatma Gandhi tsitaate: · Suurimat mõju Gandhi kui · ,,Nõrk inimene ei suuda filosoofi väljakujunemisel andestada." avaldasid Bhagavadgita
Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli
sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni) Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja EE 14) Lepikul sündis 1961.a. tütar Aino kes omandas juristihariduse ja abiellus Jorma von Wireniga kellega nad moodustasid pere koos enda kahe lapsega. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Wirenide kodukohaks Tallinn ja Aino astus tööle Välisministeeriumisse. (Koeru) Hiljem käisid Lepikud Koerus sageli kuigi nende elukohaks jäi endiselt Stockholm.(Koeru) Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru)
marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit. Nikolai II Venemaa viimane kroonitud keiser, Viktor Kingisepp - enamlane kes võttis 27. okt üle võimu Jaan Poskalt.
hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn Forseliuse seminari), et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid (arvatavasti Rootsi riigi toetusel). Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid
1905 aasta revolutsioon Eestist Eestlased olid selleks ajaks tõusnud arvestatavana Euroopa kultuurrahvaste sekka. Kuna Eestis oli sellel ajal viljaküllus, orienteerus osa majapidamisi ümber loomakasvatusele. Sakslastest linnaelanike osakaal vähenes. 1896. A sai Tartu Ülikoolis juristiks õppinud Jaan Tõnisson ,,Postimehe" toimetajaks. ,,Postimees" levis eelkõige Lõuna-Eestis. 1901.a hakkas Tartu ülikoolist juristihariduse saanud Konstantin Päts (1874-1956) välja andma ajalehte ,,Teataja", mis asus erinevalt ,,Postimehe" aatelisusest pöörama tähelepanu majandusküsimustele. Samasuunaline oli 1903.a ilmumist alustanud Peeter Speegi ,,Uudised". 19. Sajandil kujunes rahvusvahelises elus välja kolm peamist poliitilist voolu: 1)Konservatism Alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus 2)Liberalism Mõõdukad, rahvusidealistlikud, osalt ka radikaalsed. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts
osalemiseks. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus (sh mõõdukas ja radikaalne tiib) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline). Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal asus Postimeest toimetama Viljandimaa taluniku peres sündinud ja Tartu ülikoolis juristihariduse omandanud Jaan Tõnisson (1868-1941?), kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Uue toimetaja juhtimisel tõstis Postimees kübile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt
mõtlejaid poliitilises sfääris. See pandi paika juba varem. Mõni oleks vb tahtnud ise saada, neil tegelikult sisulist võimalust ei olnud. Gorbatšov sündis 1931 Stavropoli krais, töömeheteed alustas 1944, temast sai tubli traktorist kolhoosis. Paistis silma, oli tööeesrindlane. 1950 suundus õppima Moskva Riiklikku Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1955 a-ni. Ülikooli lõpetamise järel juristihariduse saanuna suunati tagasi kodukohta Stavropoli, hakkas alguses töötama kohalikus prokuratuuris, kuid sisuliselt kohe suundus komsomolitööle, temast sai lõpuks Stavropoli krai komsomolijuht, kust siirdus edasi parteitööle alates 1962 a-st, tõustes Stavropoli kraikomitee I sekretäriks. Parteitöö kõrvalt lõpetas 1967 ka Stavropoli põllumajandusinstituudi, sealt toodi ta Moskvasse põllumajandussekretäriks. Talle langes valik seetõttu, et sealkandis oli Kremli tegelaste suvituskoht
annaabi.ee 
