linnakooli, kuid majanduslikud raskused olid suureks takistuseks edasi õpingutel. Ainus võimalus endale tollajal head haridust saada, oli sõjaväeline tee, kuhu teda esimesel katsel vastu ei võetud, viidates tema kehalisele seiseundile. Siiski ei jätnud noor Laidoner jonni ja üritas järgmisel aastal uuesti. Seekord edukalt. Nii algaski Johan Laidoneri sõjaväelise karjäär , mis viis ta lõpuks tippu, kuid ka tipust kukkumine oli sel ajal väga valus. 1905. aastal lõpetab ta Vilnjuse junkrukooli oma kursuse parimana ja teda autastati riigivapiga, taskukellaga ja sama aasta augustis ülendati noorem leitnandiks. Edasine karjäärikäik kulges kaukaasias kus J. Laidoner paistis silma eliitpolgus ja Tbelisi rautejaama kaitsel. Samal ajal valmistas ta ette sõjaväeakadeemiasse astumiseks. See ei old nii lihtne, kuna kõrgeks ohvitseriks saada tahtjaid oli palju. Ning tuli loota vaid oma andekusele ja teadmistele. Siiski see tal õnnestub ja järgneb 2
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel
pääseda asus Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeejunkruks (vanemveebeliks) ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905. aastal oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Aastatel 19051909 teenis J. Laidoner 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses
Fourth level 1940 arreteeriti Nõukogude Fifth level okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha. Juhan Tõrvand Sünni- ja surmakuupäev: 24. november 1883- Click to edit Master text styles 12. mai 1942 Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, mille Second level järel teenis Viiburis. Third level Võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest Fourth level ning oli sellega seoses sunnitud vahetama Fifth level teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni
mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. 1901. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks. 1901. aastal astus ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli. Aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks. 1904. aasta oktoobris sai ta vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail. 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 19051909 teenis 13. J erevani Tema Kõrguse
aasta pärast tagasi tulla. Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asub Laidoner elama Peterburi kubermangus asunud Aljutino mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana. Järgmisel, 1901. aastal teeb ta uuesti katset sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistab komisjon Laidoneri 2. järgu vabatahtlikuks. Teenima asub ta 110. Kaama jalaväepolku, mis asub Kaunases. Aasta hiljem komandeeritakse Laidoner Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määratakse õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendatakse Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeijunkuriks (vanemveebliks). Vilnos teenides saab Laidoner tuttavaks 15aastase Maria Kruszewskaga, kellest hiljem saab tema abikaasa. 1905. aasta aprillis lõpetab Laidoner Vilniuse junkrukooli oma kursuse parimana ja teda autasustatakse sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga. Sama aasta mais ülendatakse ta nooremleitnadiks.
aastal, järgnes Viljandi linna algkool ja hiljem linnakool, mille poiss lõpetas 1900. aastal. Pärast seda otsustas valida ohvitseri elukutse. Nagu paljudel teistelgi tulevastel eesti soost kaardiohvitseridel, ei põhjustanud niisugust valikut armastus sõjaväe vastu. Nimelt oli seal lihtsalt kõige odavam haridust saada. Sedasi sattusidki kaardiohvitserideks peamiselt vaesemad õpihimulised eesti noormehed. 1902 võeti Laidoner vastu Vilniuse jalaväe junkrukooli, mille lõpetas 1905. aastal oma lennu parimana ja sai autasuks riigivapiga kulduuri. Eeskujulik lõpetamine andis nooremleitnant J. Laidonerile võimaluse ise valida tulevast teenistuskohta. Ta otsustas Venemaa vanima väeosa kasuks ning siirdus Mandlisi linna Gruusias, kus paiknes 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polk. Majanduslikult oli niisuguses kuulsas polgus teenimine mehele raske, sest ühena vähestest ohvitseridest pidi ta elama üksnes palgast. 1908
Muusika on allutatud sisule. Teemad elulised, sageli satiirilised. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia. Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile. Harmoonia on ebareeglipärane. Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid(Soololaul ´´Kirp´´) 2.2 Elulugu Modest Petrovits Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus Karevo mõisas. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta lõpetas junkrukooli 1856 Peterburis(vt. pilt 8). Karjääri alustas ta kui ohvitser keisriarmees. Kuid olles teenistuses Peterburis, kohtus ta heliloojate Nikolai Rimski-Korsakovi (kelle sünnist möödus alles hiljuti, 6. märtsil, 165 aastat) ja Mili Balakireviga. See juhuslik kokkusaamine muutis kardinaalselt Mussorgski edasist elu. Ta lahkus 1858 a. sõjaväest ja õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija Omas mõisa, kinkis
annaabi.ee 
