Jämejälg on ilmselt sünonüüm või eufemism. 51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest? 52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J. Kristeva käsitlus abjektsioonist? 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul. 1)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),kollaab jumala(müristab) Vepse jumou(jumal);väljendid:g'umalang'uru,samui jumalankusak(vikrkaar)? 2)haldjas:eestii haldijas,haldjas,hallijas,halljas,haldja,halgijas,halgjas ka all,aljas.? 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1)vana mees: eesti kõu(vana mees,vanaisa),eesti äike-äi(vanaisa,ka vadja öö),soome-karjala-isuri ukkonen-ukko 'vanaätt',vadja vana iza(vanaisa).soome isäinen(pikne).
’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin) • Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin) • Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne.
eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü‐pilvi (äiksepilv) liivi bor’it (äike, „põristaja, põrutaja”) 3) jumal vadja jumala; väljendid: jumala jürü (müristamine), jumala jüräB, jumala jürüzeB, kollaab jumala (mü ristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar) vepsa jumou, g’umou, jum, d’umal (jumal); väljendid: g’umalang’uru (pikne, „jumala mürin”), g’umal ansä (äiksetorm, „jumala ilm”), ka jumalanheboine (vikerkaar, „jumala hobune”), samuti jumalankuša k (vikerkaar, „jumaal vöö”); ka g’umou g’ureidab i lämin iškeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt
liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv) liivi bor'it (äike, ,,põristaja, põrutaja") Algne lms tüvi juma soome, karjala, isuri, vadja jumala eesti jumal vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal saami jubmel komi jomal mari jumo, Kugu-Jumo 11. Missuguse indeoeuroopa põhimüüdiga on seostatud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud muistendeid ja uskumusi pikse eest pagevast kuradist? Pikne kui selline oli kõikjal kardetud, selline hirmu tekitav loodusnähtus lõi maailma eri paigus sellele folkloorseid seoseid teiste ilmade ja kuradi motiiviga. See väljendub ka
(pikk, valge, väle) eesti pikne < pitk (pikk) vikerkaar sama tüvega seotud soome pitkäinen, pitkänen liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza pikne, pikse-isa, vikerkaar pit'kis(z)-koor(a) eesti välk < välkuma, seotud valgusega vadja jürü müristamine, piksemürin, jürü jürizeb müristab liivi bor'it äike 3) jumal - pikne vadja jumala, jumala jürü müristamine, jumalaa luokka vikerkaar vepsa jumou, g'uomu, jum, d'umal jumal, g'umalang'uru pikne, jumalanheboine vikerkaar Üldiselt on kõik lms rahvaste nimetused jumaluste jms taevase kohta sarnased. Vastavalt päritolule muutub ,,s" z-iks ja tuleb rohkem ülakomasid juurde. Kuna lms rahvaste usk on sarnane, usutakse näiteks metshaldjatesse, siis on ka nimetused küllaltki sarnased. 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne)
~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv) · liivi bor'it (äike, ,,põristaja, põrutaja") Piksega seotud sõnavara lms keeltes (3) 3) jumal · vadja jumala; väljendid: jumala jürü (müristamine), jumala jüräB, jumala jürüzeB, kollaab jumala (müristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar) · vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal (jumal); väljendid: g'umalang'uru (pikne, ,,jumala mürin"), g'umalansä (äiksetorm, ,,jumala ilm"), ka jumalanheboine (vikerkaar, ,,jumala hobune"), samuQ jumalankusak (vikerkaar, ,,jumaal vöö"); ka g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal,
’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin) • Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin) • Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Eesti ’haldjas’ vadja ’haltialain’ arvatavasti germaani laen. LMS rahavastel tuletatud jumalast nt lsuri ’maajumala’( vrd maarahvas), liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi. Eesti emandad-isandad nt liivi tuul-jema(tuuleema), jarvi- isä(järveisa), vadja jarvi-pappi. 59
annaabi.ee 
