Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine
ilmselt sellepärast, et suur hulk kuninglikke lapsi saadi paljude naistega, mitte ainult nendega, kes olid isaga veresuguluses. Jumalike valitsejate eeskujust hoolimata polnud abielu Egiptuse ühiskonnas mitte religioosne, vaid eraviisiline leping. See andis naisele suhtes mõningase kaitstuse. Kuid võimu kaalukauss kaldus siiski mehe poole ja armastus - abielud, nagu Ramsese ja Nefertari vahel, polnud kuigi tavalised, vähemalt valitsejate ringkonnas. Jumalikustamise au sai lisaks Nefertarile osaks vaid kuninganna Ty'le 14. sajandil eKr valitsenud usureformaatorist vaarao Ehnatoni emale.
C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2. Selgita järgmised mõisted: Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) B. II etapp jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab ANAXAGORASE etapp tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi
ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Uri III dünastia mõjuareaal ei ulatu sumeri aladest kaugemale, seega ei saa seda võrrelda Sargoni-aegse Akkadiga. Erinevalt semiitlikust Akkadist oli Ur III dünastia ajal riik riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat.Uri III dünastia tähistas valitseja jumalikustamise ja tema absoluutse võimu tippu Mesopotaamias. See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal. Majanduses oli väga suur riikliku sektori osa. Vastuseisu kuninga ja templi vahel polnud, kuna kuningas valitses ka templit. Anti välja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu või Sulgi poolt). Riik oli mõnda aega stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga. 2004 vallutasid ja rüüstasid elamlased Uri
Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi. Hellenistlikul perioodil valitsesid riike kreeka-makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid, kes võtsid üle idamaadele omase valitseja jumalikustamise ja suurejoonelise õukonnaelu. Idamaades levis koinee (Atika murdel põhinev kreeka keel), kreeklastele omased kombed, haridus, arhitektuur ja kunstisaavutused. Linnades Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer kehtis formaalselt polislik korraldus- valiti ametnikke ja korraldati rahvakoosolekuid, kuid tähtsamates asjades alluti monarhi tahtele. Kodakondsus kaotas oma tähenduse ja
Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni aastani 30 eKr, kui Rooma riik allutas viimase kreeklaste poolt valitsetud Egiptuse riigi. Hellenistlikul perioodil valitsesid riike kreeka-makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid, kes võtsid üle idamaadele omase valitseja jumalikustamise ja suurejoonelise õukonnaelu. Idamaades levis koinee (Atika murdel põhinev kreeka keel), kreeklastele omased kombed, haridus, arhitektuur ja kunstisaavutused. Linnades Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer kehtis formaalselt polislik korraldus- valiti ametnikke ja korraldati rahvakoosolekuid, kuid tähtsamates asjades alluti monarhi tahtele. Kodakondsus kaotas oma tähenduse ja
Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse amet imperaatorile enesele. Kuid lisaks sellele hakati Augustuse ajast alates keisrit ennastki jumalana austama. Selle kombe võtsid roomlased üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest kus ta selleks ajaks juba juurdunud oli. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes ise seeläbi formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal kohandati keisri jumalikustamise nõuet aga juba kogu Rooma riigis. Kuigi senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud, ei tähistanud see siiski nende poliitilise mõju lõppu. Senaatoriseisus oli endist viisi auväärne ja riigiametid andsid noortele aristokraatidele võimaluse poliitiliseks karjääriks. Provintside asevalitsejad ja muud tähtsamad võimukandjad olid enamasti määratud senaatorite hulgast. Senat koosnes jätkuvalt
Urnammu (2112 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja, kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dünastia ajal Sumeri riik riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat. Uri III dünastia tähistas valitseja absoluutse võimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal (2094 2047). Majanduses oli väga suur riikliku sektori osa (see hõlmas valitseja ja talle alluvaid templite valdusi). Anti välja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu või Sulgi poolt). Riik oli mõnda aega küllalt stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga. 2004 vallutasid elamlased Uri ja rüüstasid selle. 20. 18. sajand
valitsejakultus ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist, kuid ka see polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketosena (Võitmatu Jumalana). Ptolemaios jätkas tema jumalikku austamist, Ptolemaiose poeg Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend). Küllap mängis siin kaasa Egiptuse aastatuhandete vanune valitseja jumalikustamise traditsioon, mille Ptolemaiosed oma võimu legitimeerimiseks üle võtsid. Hiljem (Antiochos III ajal) sai valitsejate jumalikustamine omaseks ka Seleukiididele. Ka Makedoonia ja Pergamoni kuningatele osutati samuti jumalikke auavaldusi, kuid otseselt jumalaks nad ennast ei kuulutanud. Nagu kreeklaste elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned religiooniski. Nii kodumaal kui võõrsil austati vanu jumalaid ja jätkati vanu rituaale. Kuid idamaades
annaabi.ee 
