Tänapäeval mängitakse igasuguseid muusikastiile ning me oleme sellega harjunud. Raadiost kuuleb tihtipeale nii tempokaid kuid samas ka rahulikke laule. Kunagi ammu ei olnud inimestel selliseid muusika valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Kuid, kui mulle antaks valida, kas pigem kuulaksin tänapäevamuusikat või renessansiaja muusikat, siis kumma ma valiksin? Keskaja muusika oli algul rohkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Kui kuulata keskaja muusikat, siis mulle meeldib see, et igat instrumenti on väga hästi eraldi kuulda, on kuulda selle pilli õiget kõla ja seda, kuidas mängija pilli tunnetab ning mis emotsioon tal tekib. Tänapäeval kahjuks enam paljudes lauludes seda kuulda ei saa. Tänapäevamuusika meeldib mulle aga sellepärast, et lihtsalt on nii palju valikuvõimalusi
Hauakambrites olid maagilise tähendusega tekstid, mis puudutasid vaarao surmajärgset saatust. Kreeklased mõistsid surma kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges maa-aluses Hadese riigis. Kadunukesel pandi münt suhu, sest arvati, et surnute riiki piirab allmaajõgi, millest paadimees hingi hõberaha eest üle viib. Aja jooksul tekkisid kreeklastel teist laadi ettekujutused, mis levisid müsteeriumidega (laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistustega). Müsteeriumidel võisid osaleda kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Vaid nemad teadsid, mis seal toimub ja varjasid kõike hoolikalt. Ebusise müsteeriumi järgi pidi selles müsteeriumis osalejatele tagatama pärast surma helgemad väljavaated. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu: inimkonnal lasub ühe muistse kuritöö süü, siis on hing aheldatud sureliku keha külge, kes ihkab kehast vabaneda. Pärast surma on
Muusika kaalukausil- keskaeg või tänapäev? Tänapäeval on muusikastiile mustmiljon. Peaaegu igaüks meist on leidnud omale sobiva.See on väga hea, kui on valikuvõimalus. Kuid kunagi ammu-ammu ei olnud inimestel selliseid valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Näiteks keskaja muusika oli algul eelkõige liturgiline ja sorhkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Tänapäeval on ju lood hoopis teised. Muusikat kasutatakse igalpool, mitte ainult kirikutes või suurtel tantsupidudel (ballid vm.) Muusikast on saanud väga väga paljude sissetulekuallikas ja selle taga on tohutu meelelahutusäri. Tänapäeva muusika on väga mitmekesine ja lauljaid on kas mitu või üks, muusikat ei tehta enam eriti "live's" vaid kõik on läinud teholoogia peale üle. St
1. Miks on kirjutatud enamik kantaate just Leipzigi perioodil ? Kantaatide sisu, kuidas oli see seotud jumalateenistustega? Bach töötas kantorina ning kuna ta tahtis tõestada, et ta pole keskpärane muusik, siis ta kirjutas kolm terviklikku aastakäiku kantaate. Kantaatide tekst on pärit Piiblist või luteri koraalist. Kantaate esitati iga pühapäev ja kirikupüha. 2. Miks just Weimaris on loodud Bachi parimad, fantaasiaküllasemad oreliteosed (milliseid väljendusvõtteid kasutab, mis on tema oreliteoste loomist mõjutanud?) ? Mis on koraaliprelüüd? Iseloomusta Bachi Weimari perioodi.
Ristisõda üldse algatati kuna usuti, et kristlik keskkond on kaupmeestele ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe. Viimased rahvad, kes alistati olid semgalid 1290. aastal. Ei usu, et nemad nüüd kõige tugevam rahvas oli, vaid nemad asusid kõige kaugemal lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid. Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult, mingi side jäi maakondade vahel alles ning eestlased suutsid võimuvahetust ära kasutada Jüriöö ülestõusu näol.
Millistel perioodidel see toimus/toimub? Milline ja miks on seejuures otselaenude suhe vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber cucurbita> Kurbitz> kõrvits
Mõned ei tahnud nendest loobuda, sest arvati, et need on üldlaulupeo proovina niisama kasulikud kui kooriharjutused. Paistab siiski, et ,,priiusepäeva" korraldamise eesotsas seisid peamiselt pastorid, kes aimasid, et üldalaulupeol nad ainujuhtivat osa etendada ei saa, ja peaksid nüüd soodsa võimaluse ära kasutama. ,,Priiusepäeva" tähistamiseks oli loodud ametlik alus: Liivimaa konsistoorium võttis juba veebruari alguses otsuse vastu, et tähtpäeva märgitaks kirikuis eri jumalateenistustega. Kuna 25.märts oli kirikupüha, siis kanti ,,priiusepäeva" sellele päevale; ilmalikud pidustused pidid toimuma järgneval päeval, 26. märtsil, kuigi see oli harilik nädalapäev, kolmapäev. Konsistoorium lubas 26.märtsil jumalateenistust pidada. Nõnda panid ametliku aluse 26.märtsi pühitsemisele Liivimaa kirikujuhid, ent avalikkusele püüti näidata, et algatus tuli talupoegade ringkondadest. Pidustuste eeltööd Tartus algasid varakult: 9
31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua näiteid eri tüüpi laenudest. Eesti keel kasutab ladina tähestikku, väikeste muudatustega. Keelekontakt ei olnud otsene, vaid vahendajate kaudu, milleks oli valdavalt alamsaksa keel. Varasem laenukihistus seostub keskaegse ristiusukiriku jumalateenistustega ja nende sõnade väärtõlgendusega: sanctus > sant signare > siunama Teine, massilisem laen tuli 15. 16.sajandil kirjakeele tasemele jõudmisega läbi saksa keele. Need kaubandus ja igapäevasõnade laenud kohanesid nii ära eesti keele omareeglitega, et on raske aimata ladina algupära. amphora>ampora>amber>ämber
Euroopast ristiretked türklaste vastu. Et kindlustada Lääne Euroopa abi, oli Bütsants huvitatud unioonist. Vaimulikkonna enamus oli sellele õpetuslikel põhjustel vastu. 1409 Ferrara Firenze kirkikukogu (aluseks hilisematele unioonidele, nt Bresti unioonile) aga reaalsuseks see unioon ei saanud. Türklastevastased sõjad ei andnud tulemusi. Loodi Uniaadi kirik (Lääne Valgevenes, Lääne Ukrainas), mis oli vormiliselt kreekapäraste jumalateenistustega aga tunnistatakse paavsti primaati. FHILIQUE-t tunnistati st Püha Vaim on nii Isast kui Pojast, söödi nii hapendatud kui hapendamata leiba. 15.sajandil paavstide ja kontsiilide vastuseis. Paavstid jäid peale. Kas silmatorkavate võõrnähtudega kirik suudab tagada õndsust? Boccaccio oli Avignoni - aegne diplomaatpaavstide juures. 25 Hiliskeskajal saavad üldiseks annetused kirikule, palverännakud.
Ristiusu levikuga kaasnes pühakodade – kirikute ja kabelite ehitamine. Need rajati enamjaolt endisaegsetesse hiitesse või nende lähedusse, sageli ka kihelkonnakeskustesse. Aja jooksul kirikute tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirja, hiljem aga juba trükitud kujul. Kütkestav vaatemäng oli katoliiklik palvus (liturgia), milles osales vaimulikke, laulusoliste ja koor. Pidulike jumalateenistustega tähistati pühakute (Neitsi Maarja, Johannese, Katariina, Martini jt) nimepäevi, seda kõike aga maarahvale arusaamatus ladina keeles. Palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide sisu eestlasteni ei jõudnud, mistõttu tekkis vajadus tõlgete järele. Neid võibki leida 15.-16.sajandi mõningatest käsikirjadest. Üks niisuguseid pärineb Läänemaalt Kullamaa kirikust, millest ka nimetus Kullamaa käsikiri