Üheks religiooni mõisteks võiks olla järgnev: "Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused". Sõna "religioon pärineb ladinakeelsest sõnast religio, mille päritolu on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus võiks olla "taassidumine". Sõna religio põhitähendused on aga "jumalakartus" ja "vagadus". Arvatakse, et religioon tekkis maailma koos inimestega ehk religioon on sama vana kui inimesed. Vahel arvatakse, et religioon tekkis kiviajal. Ma arvan, et religioon tekkis sellepärast, et inimestel oli hirm loodujõudude ja surma ees ning taheti seletada loodusjõude ja muud looduses toimuvaid nähtusi. Samuti võis olla religiooni tekke põhjuseks soov loodust ja loodusjõude enda alluvusse saada. Minu arvates taheti ka vahel inimesi enda alluvusse
alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad on ka kogu universumi peegeldus.). Kõige krooniks on jumal, kes pidi maailma loomisel lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Ta (olles matemaatik) avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse
loogika ja süllogismideta, ei näita hoopis mitte lääneliku hariduse enda piiratust. "Kas Jumal suudab teha nelinurkset kolmnurka?" Loomulikult suudab, sellepärast ta Jumal ongi. Jumal ei ole piiratud inimliku mõtlemisega, ei ole piiratud sellega, millest inimene aru saada suudab või millest ta aru saada ei suuda. Seega, minge välja ja vaadake tähistaevast, kui juhtub olema pilvitu õhtu. Kui see ka mõtlemist ei avarda, ei tee seda küll mitte miski. Jumalakartus on tarkuse algus. Nii ütleb Jumala Sõna. Õigus, unustasin, tekstifundamentalism pidi mõtlemisele väga piiravalt mõjuma. Üks mu hea sõber ütles mulle, et maailma kõige vabam inimene on hea peremehe ori. Ja seda sellepärast, et igal juhul on inimene kellegi või millegi ori. Kasvõi omaenda himude ja tahtmiste. Seega on hea peremehe ori võibolla ka kõige vähem piiratud mõtlemisega. Kuid milline on hea peremees? Hea peremees on kõige lähemal täiuslikkusele. Täiuslik on hea
asehalduskord- kubermangud -> asehalduskond, maakonna nimetused keskuste järgi vakus- maksupiirkond nekrutimaks- Eesti talupojad Vene sõjaväkke 25 aastaks pearahamaks- maks riigile rüütelkond- aadli omavalitsus kodukari- mõisniku õigus karistada talupoegi mõis- suur majapidamine (mitte mõisniku kodu) portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja
Sganarelle'i võib pidada don Juani ainsaks sõbraks, hoolimata sellest, et Sganarelle ei pooldanud don Juani eluviise. Don Juan rääkis talle oma plaanidest naistega ning hoolimata oma arvamusest Sganarelle läks ta plaanidega kaasa. Kuigi donja Elvira algul vandus don Juanile kättemaksu, hiljem hakkas ta tema pärast muretsema ning hoiatas teda taevase viha eest. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Sganarelle on don Juani ustav teener. Sganarelle'i arglikkus, jumalakartus ning silmakirjalikkus on natukene ülepakutud. Ta lömitab don Juani ees ning isegi siis kui ta ausalt räägib oma arvamusest don Juanile jääb ta alla, sest don Juan oskab oma eluviise ning arvamusi edukalt põhjendada. Sganarelle on ülimalt pelglik. Kui don Juan ähvardas talle peksa anda, kui ta moraali lugemist ei lõpeta, jäigi Sganarelle vait. Ka siis, kui Sganarelle rääkis Elvira teenri Gusmaniga
pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi.
Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges. Nii jaguneb inimkond kahte ossa üks osa elab inimese kohaselt, teine vastavalt Jumalale, üks on ette määratud kannatama igavest karistust kuradi juures, teine valitsema igavesti koos Jumalaga. Selline jaotus sai alguse juba Kainist (temast algas maine riik) ja Abelist (Jumalariik) ning sealt alates on läbi ajaloo toimunud kahe poole vastasseis. Kain ehitas linna (1Mo 4:17), Aabel ei
maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges. Nii jaguneb inimkond kahte ossa üks osa elab inimese kohaselt, teine vastavalt Jumalale, üks on ette määratud kannatama igavest karistust kuradi juures, teine valitsema igavesti koos Jumalaga. Selline jaotus sai alguse juba Kainist (temast algas maine riik) ja Abelist (Jumalariik) ning sealt alates on läbi ajaloo toimunud kahe poole vastasseis. Kain ehitas linna (1Mo 4:17), Aabel ei
annaabi.ee 
