Kura- maa hertsogid olid küll Poola kuninga vasallid, kuid Kuramaa asjadesse poolakad enamasti ei sekkunud. Taanile kuulus Saaremaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega. Nagu mujal Euroopas, saatsid võitlust ülemvõimu pärast Läänemerel usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, poolakad aga kaitsesid katoliiklust. Lõpuks jäi siiski peale Rootsi. 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saare- maa
Pauno kirjutab `' Mina olen armunud Ashlynn Brooke´i. Süldibändi võin teha, ilmselt suudaksin ka kodulaenu eest koha riigikokku osta, oo Aslynn, kus sa o´od?'' ning Qwerti arutleb `'Kuidas nii, et "Missis"??? Riisalu vanused vanatoid peaksid endast ikka mitukümend aastat nooremaid vaatama. Huvitav kas Riisalu on gerontofiil nagu stripar-Marco, kes tahab vanu ja seniilseid?'' Kas tõesti on majanduslangus muutnud meid nii julmadeks teiste suhtes? Kindlasti on see probleem ka varem olnud, kuid võimalust anonüümseks jääda kasutavad paljud kurjasti ära. Kõige enam loetakse ja kommenteeritaksegi päevakajalisi ja huvipakkuvaid artikkleid.
,,Läänerindel muutuseta" Läänerindel muutuseta on väga draagiline ja kurb film. See film pani mind sügavalt elu üle järgi mõtlema ja seiskas aja. Jäin mõtlema, kui väga on meil vedanud ja millega on inimesed raskel sõjaajal ära teeninud oma olukorra. Need poisid filmist ei olnud süüdi, nad läksid vapralt sõtta, et võidelda võimu eest oma kodumaal, kuid sellega ei saavutanud ükski neist midagi. Sõda muutis neid kõiki julmadeks ja külmadeks ja mattis maha nende kõigi unistused koos nende endiga. Enne sõtta minekut väärtustasid noored oma perekonda, kodu, naeru ja neis kõigis oli elutahet ja elurõõmu. Sõjas olles väärtustasid nad toitu ja puhkehetki, kuid kõige tähtsam neile oli sõdiv sõber kõrval. Nad võitlesid ja astusid välja oma kaaslaste eest ükskõik, kui keeruline oli olukord. Üksteisest leiti sõja ajal elu mõte, põhjus, miks pingutada ja mitte alla anda. Nende
seal ruumis olnud ainult mina ja näitlejad. Mitte kedagi muud. Terve see tuba oli tulvil emotsioone. Iga viimnegi kui liigutus ja repliik oli hoolikalt läbi mõeldud ja kõige loomutruumalt esitatud. Ma naersin ja nutsin koos näitlejatega. Kõige rohkem meeldis mulle näidendi realistlikud jooned. Seal ei olnud mingit ilustamist ega pehmendamist. Oli karm reaalsus. Vahepeal muutusid tegelased lausa barbaarseteks ja julmadeks, kuid see oligi selle näidendi juures kõige huvitavam, kuidas oli välja toodud inimese olemus äärmusest äärmuseni. Enda lemmik näitlejaks etenduses oli Karl Laumets, kes mängis kokku nelja erinevat tegelast. Põhjus miks just tema mulle kõige enam meeldis on see, et tema tegelasi oli hea ning lihtne lugeda. Ta suutis iga sõna hääldada täpselt nii, et kõik saaksid aru, kes see tegelane on keda ta mängib. Kuid samas jäid tema tegelased mulle ka kõige müstilistemaks.
õppida reljeefidelt ja maalidelt, millega olid ilustatud hauakambri seinad. Sõna 'ilustatud', on tõsi, et see oli mõeldud vaid surnud inimese hingele. Tegelikult ei olnud need tööd loodud nautimiseks. Ka nemad loodi ,,elus hoidmiseks". Kord sünges kaugminevikus, oli olnud tava, kus võimuka mehe surma korral lasti tema teenrid ja orjad temaga hauda kaasa minna. Nad ohverdati, et mees saabuks surmajärgsesse ellu sobilikku teed mööda. Hiljem hakati neid õudusi pidama kas liiga julmadeks või kulukateks ja kunst päästeti. Päris teenrite asemel anti võimukatele meestele teenrite pildid aseainena. Egiptuse haudadest leitud pildid ja kujutised olid seotud mõttega hinge annetamisest teispoolsuse abilistele. See oli uskumus, mis oli paljudes vanades kultuurides. Meile pakuvad need reljeefid ja seinamaalingud eriti ilmekat pilti elust Egiptuses tuhandeid aastaid tagasi. Kuid siiski, võib igaüks neid vaadates hämmingusse sattuda
emotsionaalne.Emotsioonid sukelduvad isiksuse keskpunkti seega eemaldudes isiku tegevuse alast.See emotsioon kummitab taas ja taas.Tekitades negatiivseid omadusi ja tundeid.Kui pole võimalust taastuda, siis suunab ori selle viha iseendale, luues askeetilisi ideaale.Need ideaalid aitasid kujundada kultuuri ja moraali, kuigi olid osalt mõttetud. Ma ei ole nõus sellega või pigem ei ole üldse nõus ,et juudid ülehindasid issanda väärtust.Nüüd muutusid suursugused ja võimukad ahneteks ja julmadeks, rõhutud ja vaesed aga jumalikeks ja tublideks, juutide abil.Mulle tundub, et suursugused ja võimukad olid juba enne kritslust ahned ja julmad.Orjus oli pikka aega enne kristlust olemas ja seega on orjad loonud selle hindamise ammu.Edastatud juba ammustest aegadest põlvest põlve edasi.Veel rohkem ei ole ma Nietzsche'sse seisukohast, kes tegelikult kaitses issand aristokraate.Kui tekivad puhtad aristokraadid siis ei arene nad kunagi välja.Nad anduvad ainult mõnule ja ilma
ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohritele. (Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende emotsioonitunnetus on väga madal. Valu tunnetamine ega süütunne ei kutsu neis esile emotsioone. Psühhopaatidel puudub hirmutunnetus. See muudab neid veel eriti julmadeks ja riskivabadeks. Samuti ei tunne nad armastust ning seetõttu on nad võimetud püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi.(Vasar, 1999). Üheks oluliseks tunnuseks psühhopaatidel on ka sügavate emotsionaalsete traumade all mitte kannatamine, näiteks meelheide. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks karistusel on neile väike mõju, enamjaolt jätab see neid ükskõikseks. Kuritegude toimepanemisel järel tunnevad nad pigem põnevust kui süüd
Türgi oli vallutanud Lõuna-Euroopa ja jõudis 17.sajandi II poolel kuni Viini linnani. Türklaste ülemvõimu all võttis osa rahvaid vastu islami usu, see süvendas vastuolusid teiste rahvastega, eriti Balkani ps. rahvaste seas. Türklased nõudsid alistatud rahvastelt 6-aasta vanuseid poisse, kellega täiendati Türgi sõjaväelaste (janitsaride) üksusi (seda koormist nimetati vereandamiks). Poisid võeti vanematelt ära, kasvatati muhamedlasteks ning innukateks ja julmadeks võõrvõimu käsutäitjateks. Türgi teenistuses olevate endiste kristlaste ülipüüdlikkust nimetati janitsari kompleksiks. Kreeklased sattusid Türgi ülemvõimu alla 15.-16.sajandil. Kreeklased olid osavad laevnikud ja kaupmehed, nad olid üldiselt edukas; rikkaid kreeklasi elas kogu maailmas. Kreeklaste vabadusvõitlust toetasid nii rikkad ja mõjukad kreeklased väljaspool kodumaad, teised Euroopa riigid ja ka arvukad vabatahtlikud.
Augustis 1921 sai Punaarmee võidu isehakanud Mongoolia diktaatori Roman von Ungern-Sternbergi üle. Oktoobris 1922 vallutati Vladivostok. Viimase valgekaartlasena alistus juunis 1923 endine Koltsaki ohvitser Anatoli Pepeljajev (1891-1938). Sõjakommunism ja terror: Massilisi hukkamisi, arreteerimisi ja rüüstamist harrastasid kõik armeed, nii valged kui punased kui mustad. Mahno oli oma vägivaldsuse ja röövimise poolest veel eriti tuntud, samuti oli julmadeks valitsejateks Koltsak ning tolle järglased Semjonov ja Ungern-Sternberg. Revolutsiooni nimel ei kõhelnud ka Trotski läbi viimast inimeste massilisi hukkamisi ja teisi inimõiguste rikkumisi (üks selle tagajärgi oli Kroonlinna madruste ülestõus bolsevike valitsuse vastu märtsis 1921, mis veriselt maha suruti). Kokku kaotas kodusõja käigus oma elu umbes 15 miljonit inimest. Bolsevike majanduspoliitikaks kodusõja ajal oli sõjakommunism. See kujutas endast
annaabi.ee 
