Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget. 21
Viimane korraldus oli mõeldud Kaitseliidu relvistustamiseks. JUUNIPÖÖRE JA VALIMISED BALTI RIIKIDES Edasise tegevuse juhtimiseks saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Zdanov. Tema suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Kohalikele vasakmeelstele ringkondadele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetumiseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Demonstrandid suundusid Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati
Tallinn. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle punaarmee kätte. 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Vabaduse väljakult suundusid demonstrandid Toompeale ja seejärei Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset järgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil Võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati
21.juuni ürituste programm oli saatkonnaga kooskõlastatud ja sellele lubati juba ette N.Liidu relvajõudude toetust. zdanov garanteeris ühtlasi, et Eesti politsei ega sõjaväelased ei sega vahele (1940 god:2122,111112,116). Kogu hiljem "juunipöördeks" ristitud sündmustik oli tegelikult N.Liidu jõudemonstratsioon ja relvastatud interventsioon Eesti siseasjadesse. Juba ettevalmistavat salakoosolekut 20.juunil julgestasid lähikonda paigutatud N.Liidu tankid. 21.juuni meeleavaldusele suurema osavõtjate arvu tekitamiseks veeti kohale hulganisti Nõukogude sõjaväebaaside töölisi, valdavalt N.Liidu kodanikke. Punaarmee üksused ja tankid olid Vabaduse väljakule ja selle ümbrusse juba enne miitingut kaitseks valmis pandud. Punakomandörid ja armeelased osalesid vahetult miitingus, pidasid kõnesid, aitasid "juubeldada" ja "rahva häält" teha
Kindral Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikuil kästi loovutada relvad. Juunipööre ja valimised Balti riikides Tallinna saabus Stalini eriesindaja andrei Zdanov. Hakati kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juunil koguti Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Edasi mindi Toompeale, siis Kadriorgu. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Kõikjal nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogu-sõbraliku kabinetiga. Väike osa demonstrante korraldas revolutsiooni. Neil õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad, ajalehtede toimetused. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21. juuni õhtul andis Päts allkirja otsusele ametisse nimetada uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased.
Kontroll anti kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Eesti VB üürike iseseisvusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga. Juunipööre Tallinnasse saabus NSVL eriesindaja Andrei Zdanov. Olles kontaktis siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSVL ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Kogu sündmust julgestasid punaväelaste patrullautod ja soomusautod Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 21-23 juulil aset leidnud Riigivolikogu istungijärgul selgusid kommunistide tegelikud sihid. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja otsustati paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu. Majandusreform Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele-käsumajandus
Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus. Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget. 21.juulil kuulutas kommunistlik
seda, et lüüakse kiil kaitsesüsteemi ja saadakse enda kätte sobiv sillapeal mandrile ja siis üle Eesti Peterburi suunas. Operatsiooni valmistati ette põhjalikult - selleks koondati seninägematud laevastikujõud, transpordilaevad Kuramaale, kokku kuulus sinna 300 alust, alates väikestest mootorpaatidest ja lennukikandjatest, peajõu moodustas 10 ülimoodsat lahingulaeva, 10 ristlejat, ligi 60 hävitajat jne. Kogu seda laevade liikumist julgestasid sadakond lennukit. Kaubalaevadele laaditi 25 000 mees koos vajaoleva relvastikuga. Selle peajõududeks oli lisaks jalgratturite brigaad. 28. sept õhtuks laeti saksa sõdurid ja varustus laevadele, avamerel kohtuti Danzigist tulevate sõjalaevadega ja 29. varahommikuks jõuti Saaremaale Tahalahte. Dessant sai 2 peamist ülesannet: suunduda põhjast lõunasse, jõuda Sõrve poolsaare tippu ja vallutada vene väed seal, teiseks minna Orissaarde. Dessandi
annaabi.ee 
