a) avalik sektor – suutmatus hallata riigi rahandust b) pangad – tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud c) erasektor – kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum, üle oma võimete elamine EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika 34. Kas ja miks on Euroopa Liidu välispoliitiline identiteet erinev rahvusriikide omast? Kuidas see väljendub tema ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitikas)? (aruteluküsimus) Euroopa mudel erinev rahvusriikide omast. EL-i mõju ei kandu edasi mitte niivõrd sõjaliste meetmetega (heidutus, otsene sõjaline tegevus), vaid pigem pehmete vahenditega, nagu moraalsus, isiklik eeskuju ning inimõiguste edendamine. Viimasel ajal on see aga hakanud järjest enam muutuma – nt Venemaa vastased majandussanktsioonid. Kuigi mõnda ELi riiki mõjutab nende
asjaolud seda õigustavad." (kirjast ,,Härra peaministrile riigivanema ülesannetes" 3.11.1936). Nii ei olnud Eesti riigijuhtidel õiget teadmist rahva meelsusest ja soovist kaitsta Eestit, kui seda valitsetakse autoritaarselt, samas Soome juhtkond sai arvestada rahva sooviga kaitsta demokraatikku ja iseseisvat Soomet. Eesti on väikeriik suure naabri Venemaa kõrval.Sama saab öelda ka Soome kohta, kuigi soomlasi on eestlastest 3 korda rohkem. On paratamatu, et välis- ja julgeolekupoliitikas peavad väikeriigid arvestama ,,suurte" poliitikaga. Paratamatus on tingitud seetõttu, et väikeriigid nagu nimigi ütleb, on väikesed nii rahva arvult kui ka suuruselt. 1940.aastate alguses oli selge, et kaks agressiivset suurriiki Saksamaa ja Venemaa , hakkasid ohustama väikeriike. Sel juhul seisid riikide liidrid raske olukorra ees: kas kaitsta riiklikku iseseisvust või mitte, sest kaitse võib päästa riigi ja samas kaitse võib olla kasutu ja tuua üleliigseid inimohvreid
1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks: Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei Tulemused: Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse Mõned Lepingud Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999): Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, Tegelikult ei tulnud suurt midagi, Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus, Suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht- teist korda saada, Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks Nizza leping / Nice'i leping 2001: Valmistumine suuremaks laienemiseks, Süvitsi integratsioon, Ei täitnud ka oma eesmärki Kopenhageni kriteeriumid 1993 Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks Kriteeriumid : Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse, Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla, Võimekus EL elus osaleda, EL valmidus võtta uusi liikmeid
1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei). Tulemused (Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse.) Aga mida teha Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, kas ka huvi üles näitavad? Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999)- Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, tegelikult ei tulnud suurt midagi. Plaan: korda nõukogu hääletamine ja komisjoni suurus- suudeti vaid välis- ja julgeolekupoliitikas üht-teist korda saada. Läks muidu ka pisut demokraatlikumaks. Nizza leping / Nice'i leping 2001- Valmistumine suuremaks laienemiseks, süvitsi integratsioon, ei täitnud ka oma eesmärki Kopenhaageni kriteeriumid (1993): Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks. Kriteeriumid: Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse. Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla. Võimekus EL elus osaleda. EL valmidus võtta uusi liikmeid*
Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis. Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal riigil on kohustus mitte ohustada teiste riikide julgeolekut. Eesti julgeolekupoliitika ja selle teostamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma julgeolekupoliitikas järgmistes põhisuundades: · aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega; · osalemine oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja -koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides; · koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks;
julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis. Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal riigil on kohustus mitte ohustada teiste riikide julgeolekut. Eesti julgeolekupoliitika ja selle teostamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma julgeolekupoliitikas järgmistes põhisuundades: · aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega; · osalemine oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja -koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides; · koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks; · ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine;
protseduuri kaudu, kusjuures enamasti on vaja otsuste tegemiseks kvalifitseeritud enamust. Ühehäälsuse nõuet rakendatakse suurt poliitilist tähtsust omavates valdkondades nagu kultuur ja maksuküsimused. Igale EL-i riigile antud häälte arv sõltub riigi suurusest. 2) roll Ministrite Nõukogu on vastutav valitsustevahelise koostöö eest tulenevalt Maastrichti lepingu II ja III samba ülesannetest. Neis valdkondades, st välis- ja julgeolekupoliitikas ning justiits- ja siseriiklikes küsimustes tehakse reeglina otsused ühehäälselt. Vastavalt Nizza lepingu protokollile on Eestil hääli Ministrite Nõukogus 4, mis on sama suur kui Küprosel, Sloveenial, Lätil ja Luksemburgil. Samas on 4 suurriiki (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia) kõik esindatud 29 häälega. Vähim hääli- 3 on Maltal. Kokku on 27 liikmesriigil Ministrite Nõukogus hääli 345. Kuigi EL-i seadusaktid
põhimõtete toetamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse; 6) ühiskaitse ülesehitamine. Kuna EL ei ole riik, saab neid ülesandeid täita ainult sammhaaval. Välispoliitika ja eelkõige julgeolekupoliitika kuuluvad traditsiooniliselt nende valdkondade hulka, millele liikmesriigid pööravad oma suveräänsuse (riigi ülimuslikkuse) säilitamisel eriti suurt tähelepanu, ehkki just selles valdkonnas on ühiseid huve raske määratleda12. Seepärast langetatakse ühises välis- ja julgeolekupoliitikas ikka veel otsuseid valdavalt riikidevahelise koostöö raames. Siiski on välja arenenud iseseisvad tegevusvahendid, mille abil on riikidevaheline koostöö omandanud kindlad õiguslikud piirjooned. 12Nii on ELis tuumarelv ainult Prantsusmaal ja Ühendkuningriigil. Järgmine probleem on see, et kõik ELi liikmesriigid ei kuulu sellistesse kaitseliitudesse nagu NATO ja Lääne-Euroopa Liit. 52 Euroopa'Liit'(3)'
annaabi.ee 
