1970. aastate keskpaigaks muutus vga tsiseks probleemiks keskkonna saastumine tstuse arengu prast. tnu paindlikule majanduspoliitikale on jaapan tnapeval rikas ja itsev maa, ks maailma thtsaimaid teaduse- ja tehnikakeskusi. jaapanis toodetakse suur osa maailma laevadest, autodest, elektroonikast. jaapanis on kindel infrastruktuur. prast sda on jaapanis loodud tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse ssteem. 1951. aastal slmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised
1980 keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24 korda. 1950-1960a oli jaapani majandus kasv 2-3 korda kiirem teistest riikidest. Sellist kiiret arengut hakati nim. Jaapani majandusimeks. 1970a keskpaiku puhkenud energia-ja majandus kriisi mõjutas tugevasti ka jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama sellist tööstus harude arengut mis nõudsud palju toorainet ja energiat. Kõigi nende edusammude taga on rangekord ja pingetöö. Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951a USAga sõlmitud julgeolekupakt ...selle alusel on jaapani teritooriumil ameerika sõjaväebaasid. jaapani sise ja välis pol. Pärast II MS oli jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisel USAga. 1950a sõlmis jaapan vastavad lepped mitme kagu-ja lõuna aasiaga maaga. Lõuna-koreaga muutusid suhtednormaalsemaks alles 1960a keskpaiku. Suhetes nõukogude liiduga ja hiljem venemaaga oli jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme
· Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid alasid, vähendatakse vee ja õhu saastumist Sõjandus: · Vähe kaitsekulutusi, sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge, 1951. a. USA-ga julgeolekupakt. Põhjamaad: Rootsi välispoliitika: · Jätkas neutraliteedipoliitikat, ei osalenud sõjategevuses, andis Saksamaale toorainet Majandus: · Oli kujunenud arenenud tööstusriigiks · Arendas tööstust veelgi · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks · Heaoluriik · Müüs toodangut välismaale · Ümberkorraldused sisepoliitikas Norra välispoliitika: · Liitus NATO-ga · Ühines Marshalli plaaniga · Tegi koostööd teiste riikidega Majandus:
aastatel väga tõsiseks probleemiks. · Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa, üks maailma tähtsamaid teaduse- ja tehnikakeskusi. · Suure edu taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Majanduse kiiret arengut soodustab riiklik poliitika. · Jaapani põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge. · Jaapan pöörab tähelepanu haridusele ja teadusele. · Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951.aastal USA-ga sõlmitud julgeolekupakt, mille alusel on Jaapani territooriumil Ameerika sõjaväebaasid. Suhted teiste riikidega: · Pärast teist maailmasõda oli Jaapani välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ning normaalsete suhete loomisega Aasia riikidega. · 1950.aastatel sõlmis Jaapan mitmeid vastavaid leppeid. · Suhted jäid siiski vaenulikuks kommunistide võimu all olevate riikidega nagu Põhja-Korea ja Hiina. · USA-HIINA vastasseis 1950.-1960
piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime). 1970 energia- ja majanduskriis. piirati tööstusharusid. eelistati teaduse saavutustel pöhinevaid alasid , mis 1970 muustus keskonna saatamise pärast suureks probleemiks. praegu on jaapan hästiarenenud riik. edusammude taga on rande kord ja jaapanlaste pingeline töö , riiklik poliitika, jaapan ei pea tegema suuri kaitsekulutusi. 1951 sölmiti usa-ga julgeolekupakt , mille alusel USA söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ja normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. 1950 palju vastavaid leppeid Kagu- ja Löuna-Aasia maaga. 1960 normaliseerusid suhted Koreaga. vaenulikud suhted Pöhja-Korea ja Hiinaga. 1950-60 USA-Hiina vastasseis ei lasknud jaapanil hiinaga suhelda. 1970 Jaapani-Hiina koostöö arendamine. lahendamatud probleemid NSVL ja venemaaga.
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3
· 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine
Näiteks Hollandi Curacao ja Prantsuse Uus-Kaledoonia jt., mis on üsnagi rahutud ja emamaale probleemiks. Aastail 1945- 1990 tekkis maailmas 98 uut riiki. ÜRO arvestuste kohaselt on 1990.a. järel vaid 17 koloniaalterritooriumi. Blokid ja blokiväline liikumine 1. Blokid (vt. Adamson, kaart lk.119). Tekkivates uutes maades püüdsid oma mõju kehtestada nii lääneriigid kui NL. Analoogiliselt NATO-le loodi: - ANZUS (Austraalia, New Zealand; US - loodi 1951, on Vaikse Ookeani julgeolekupakt) - Kagu- Aasias SEATO (1955, liikmed USA, Gbr, Pr, Austraalia, Uus meremaa, Filipiinid, Pakistan ja Tai) - CENTO (1955, Iraak, Türgi, Gbr, Iraan, Pakistan) blokid. Kaks viimast on tänapäevaks laiali läinud. 2. Mitteühinemisliikumine Kuna suurem osa vabanenud riike ei tahtnud end kellegagi siduda, siis algatasid liikumise neutraalsuse säilitamiseks India, Egiptus ja Jugoslaavia. 1955.a
Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut,mis nõudsid palju toorainet ja energiat. Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa,üks maailma tähtsamaid teaduse-ja tehnikakeskusi. Kõigi Jaapani edusammude taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Oluline on see,et Jaapan ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi,sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge. Julgeoleku tagab Jaapanile 1951.a USAga sõlmitud julgeolekupakt. Pärast II maailmasõda oli Jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisele USAga ning normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. Suhted jäid endiselt vaenulikuks kommunistide võimu all olevate Põhja-Korea ja Hiinaga. Alles pärast seda,kui 1970.aastail USA-Hiina suhted mõnevõrra soojenesid,hakati arendama Jaapani-Hiina koostööd. Suhetes Nõukogude Liiduga ja hiljem Venemaaga oli Jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme. Kuigi 1956
annaabi.ee 
