*Sinna kuulusid: 1) Lõuna-Jeemen 5) Etioopia 2)Somaalia 6)Angola 3)Kongo 7)Mosambiik 4)Benin 8)Afganistan jpt. 6.Milles avaldus sotsialistlikes riikides juurutatud nn Nõukogude mudel?Milline organisatsioon juhtis poliitilist elu,millele see toetus? VASTUS: * Sotsialistlikes riikides hakati nende poliitilist elu ühtlustama NSVL-i eeskujul. *Kommunistlik partei see toetus julgeolekuorganitele , mis aitasid hoida ühiskoda vaos. 7.Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus?Mis on plaanimajandus? VASTUS: *Majanduselu tugines plaaniajandusele.Tootmine toimus mitmeid kordi plaanide alusel,pearõhk pandi rasketööstuse arendamisele, tarbekaupade tootmine oli teisejärguline , plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. *Plaanimajandus majanduse plaanipärande arendamine ja suunamine riigi poolt. 8.Mis oli , miks ja millal moodustati Vastastikuse majandusabi nõukogu?
kõige avatumad poliitiliste reziimide vahetumisele järgnenud perioodidel, mis siiski on kestnud suhteliselt lühikest aega. Uue reziimi kindlustamine ning demokraatia põhimõtetele selja pööramine on möödapääsmatult kaasa toonud juurdepääsu tõkestamise arhiividele. (Kibal jt 2005) Arhiivisüsteemi arengut NSV Liidus iseloomustas totaalne bürokraatia, jäik tsentraliseeritus ja ametkondlikkus. Totalitaarse reziimiga NSV Liidus oli arhiivisüsteem allutatud julgeolekuorganitele, mis omakorda tõi kaasa süsteemi sõjaväestatuse. Kodanikul, kes soovis pääseda arhiivi, tuli taotleda selleks spetsiaalset juurdepääsu luba. Seega võib väita, et nõukogude arhiivisüsteem kuulus repressiivaparaadile, mitte ühiskonnale ja see mõjutas otseselt juurdepääsu arhiividele. Sihiks oli juurdepääsu tõkestamine arhiivisüsteemidele. Üheks drastilisemaks väljundiks olid Nõukogude arhiivisüsteemi süsteemitu ja ebaloogiline
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas.“ RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna-
Uus kurss ei piirdunud vaid välispoliitikaga. Muutused sisepoliitikas ja majanduses. Majanduses võeti sõjatööstuse arendamises gaasi maha ja hakati keskenduma kodanike igapäevavajadustele. Kogu tootmine oli kahes grupis: A – sõjagrupp, B – tarbekaupade tootmine; eelisarendama hakati B-gruppi. Koostati uus riigieelarvestrateegia, mis nägi ette rõhuasetuste muutusi. Sisepoliitikas seisati repressiivpoliitika ja selle teostamise põhimõtted: julgeolekuorganitele saadeti kiri, mis keelas piinamise ülekuulamistel; GULAGist lasti märtsiamnestiaga suur osa karistusaluseid vabaks (üle 1,2 mln – peaaegu ½ GULAGi süsteemist, Eestisse ca 10 000 inimest tagasi). Uus poliitika rahvusliiduvabariikide suhtes. Peamiseks initsiaatoriks Beria – „uus rahvuspoliitika“. NLKP KK Presiidumi „rahvuspoliitika“ otsused o Kohaliku kaadri edutamine juhtivatele positsioonidele. o Asjaajamiskeel riigiaparaadis kohalik keel.
parteiaparaati. Praktikas tähendas see, et nad nistriks 1950. aasta alguseni Boris Kumm. võisid üsna isepäiselt tegutseda, edastades Siseministeeriumi juhtis 1951. aastani Alek Moskvasse ka sellist teavet, mida liiduvabariigi sander Resev. Kummagi ministri “teened” juhtkonnale ei tutvustatud. sõjajärgsete repressioonide teostamisel on Julgeolekuorganitele komitee staatuse andmine märkimisväärsed. 1949. aasta küüditamise järel oli selgeks märgiks selle institutsiooni varasema said mõlemad kindralmajoriteks ja vastavalt mõjuvõimu vähenemisest. Julgeolekuorganid Lenini ning Tööpunalipu ordeni kavaleriks. allutati senisest enam parteiaparaadi kontrollile.
1953 kevadel kohe Stalini surma järel siseministeerium ja julgeolekuministeerium ühendati üheks siseministeeriumiks, mille etteotsa sai Lavrenti Beria ja sellest kujunes üks olulisemaid täitevvõimu institutsioone. Beria eestvedamisel tegeleti ka välispoliitikaga, sekkuti tugevalt sisepoliitikasse jne. H jaoks oli sellise võimsa ministeeriumi olemasolu selge ohu märk. Oma rolli etendas ka see, et ministeeriumi juhtis Beria. Tema eesmärgiks oli selgelt julgeolekuorganitele koht kätte näidata, allutada nad parteilisele kontrollile. Teostus 1954, mil siseministeeriumi koosseisust eraldati kõik struktuuriüksused, mis tegelesid julgeolekuküsimustega ja loodi neist eraldi Riikliku Julgeoleku Komitee, Ministrite Nõukogu juures tegutses- KGB. 1954 reformi on ajalookirjanduses käsitletud kui julgeoleku positsioonide tõstmist ühiskonnas jne- on väär. KGB loomisega selgelt tugevdati parteilist kontrolli julgeolekuorganite üle
võitjate kongressi juurde- asjaolu, et opositsioon olevat tahtnud Kirovit seada Stalini vastaskandidaadiks ja see, et Kirov oli NL-s ääretult populaarne, need asjaolud olevat sundinud Stalinit otsima võimalust, kuidas Kirovist vabaneda, tema tapmine olevat olnud Stalini korraldatud vandenõu. Küsimus, kas Stalin tahtis lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Vahetult pärast Kirovi surma läks käiku kolmas teooria- ise olevat andnud julgeolekuorganitele korralduse otsida tapmisloo tagant Zinovjevi jälge- kuna otsene korraldus anti, siis julgeolek sellised jäljed ka leidis. Kirovi tapmises süüdistati trotskiste-zinovjevlasi, kes olevat loonud Leningradi keskuse, 17 keskuse juhti anti 1935 jaan kohtu alla, kõik tunnistasid end süüdi, kõik lasti maha. Seegi oli vaid jäämäe tipp, lisaks neile Leningradi keskuse süüasi puudutas veel sadu inimesi, arreteeriti üle 800 isiku, rohkem kui 700 saadeti Leningradist sundkorras välja.