· demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati. · Vaimuhaige ja kurjategija ei tohtinud saada lapsi. · Selleeest pidid tervetel naistel lapsi rohkem sündima. · Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu. · Riigivõim sai endale õiguse sekkuda õiguse inimeste ellu. Diktatuur · Loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. · Need pidid üles näitama täielikku ustavust juhile. · Kui pruunsärklastel relvad ära võeti muutus tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS . · Algselt oli SS asutatud Hitleri ihukaitseväena. · SSle allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Juutidest · Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine · Väideti et juutide valduses on pangad,kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu
Keelati ametiühingud.Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega.Taheti rassilist puhtust.Jälgiti , et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi.Noorte kasvatamine toimus noorsooliidu Hitlerjugend kaudu.Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine ja 1935.a jõustus mitu seadust, millega piirati juutide õiguseid.Need juudid kes ei jõudnud riigist lahkuda saadeti surmalaagritesse.Toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. 4. Võrdle kahte majanduspoliitikat NV-s , iseloomulikud jooned , erinevused. Sõjakommunism Majanduspoliitika NEP Toiduainete ülejääkide tasuta riigile andmine Kaotati riigile toiduainete andmise kohustus, see asendati kindlaks määratud maksuga Üldine sunduslik töökohustus Taastati kauplemise vabadus
Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada ja keelati juudiga abiellumine. Samas pidid terved ja tugevad rohkem lapsi sünnitama. 3. Millistele diktatuuridele omastele tunnustele vastab hitleriaegne Saksamaa? (lk 59-60) Inimesi saadeti koonduslaagritesse, tegutsesid julgeolekuametid (näiteks Gestapo) ja relvastatud rühmitused, üheparteisüsteem (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), üks juht (Adolf Hitler), valmistuti sõjaks, hirmutati rahvast tehes propagandat juutide vastu, kaotati demokraatia. 4. Miks tekkisid diktatuurid? (lk 42-43) 1) Tekkisid muutused ühiskonnas. 2) Sõja mõju. 3) Pettumine Versailles'i süsteemis. 4) Majanduslikud raskused. 5) Terav riigisisene võimuvõitlus. 6) Valimiskünnise puudumine ehk erakondi oli liiga palju. 5
Peale Riigipäevahoone põlengut kehtestati üheparteisüsteem. Parlament kaotas oma tähtsuse ning Hitler võttis riigipresidendi ameti endale. Demokraatlikult valitud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Juhtidele mitteallumine võrdus riigireetmisega. Sõna-ja teised kodanikuvabadused kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused, mis pidid üles näitama täielikku ustavust juhile. Just see sai saatuslikuks rünnakrühmlaste juhtidele ning natside tugisambaks muutus SS ehk kaitsemalev koos riikliku salapolitseiga. Kogu riigil oli ühine eesmärk tõsta oma sõjalist võimsust. Selle saavutamiseks kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja ehtitati mitmeid kiirteid. See andis miljonitele tööd ning majanduslik olukord paranes. Majandusliku
Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Natside propaganda väitis, et kõik tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad on juutide meelevallas ja et nad sepitsevad kommunistidega vandenõud ja tahavad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. jõustus mitu seadust, mis piirasid juutide poliitilisi-ja kodanikuõigusi. Suur osa saksa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need, kes seda ei jõudnud saadeti surmalaagritesse. Alamrassideks peeti ka mustlasi ja slaavlasi. Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused pidid nt. Üles ustavust juhile. Peale pruunsärklastelt relvade äravõtmist, muutus hirmuvalitsuse tugisambaks SS. Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H.Himmler. SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile. Majanduse riiklik reguleerimine Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal. Hitler püüdis seda lahendada majanduse riikliku reguleerimisega
Saksamaa pidi saama suureks, tugevaks ja jõukaks. Aaria rass (saklased) pidi muutuma maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli natsionaalsotsialistide eesmark nn uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste kõrvaldamist. Kehtestati üheparteisüsteem, ametiühingud olid keelatud, parlament kaotas tähtsuse, sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo: Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. SS kaitsemalev; sõjaväestatud organisatsioon. Gestapo SS-le allutatud riiklik salapolitsei. millised muudatused toimusid majanduse arengus: Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid. Tänu sellele paranes majanduslik olukord. iseloomusta Hitleri välispoliitikat: Muutus üha sõjakamaks. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus
Usuti, et nad suudavad peatada kommunismi. Sellega võideti valimistel ning Hitler sai vabariigi kantsleriks. Hiljem kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem ning pärast presidendi surma sai Hitler rahva juhiks. Sõna- ja kodanikuvabadused kaotati täielikult. Kontroll saadi isegi inimeste mõtlemise üle. Esikohale seati riik. Taheti tagada rassiline puhtus ja kontroll inimeste üle, millele aitas kaasa hirmuvalitsus. Tekkisid mitmed salajased julgeolekuametid. Kuid majanduskriisi püüdis Hitler ületada majandusse ise sekkudes. Selleks kehtestati plaanimajandus ning hakati tootma palju sõjavarustust. Sellega said paljud inimesed tööd ning majandustõus andis natsionaalsotsialistidele juurde veel rohkem pooldajaid. Saksamaa välispoliitika muutus aga aina sõjakamaks. Hitleri peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ja vaenlastele kättemaksmine ning maade vallutamine.
Natside propaganda väitis, et juutide käes on pangad, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonna valdkonnad. Juute süüdistati, et nad sepitsesid kommunistidega vandenõu ning soovivad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ning kodanikuõigusi. Palju juute lahkus Saksamaalt. Need, kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Alamrassideks olid ka mustlased ja slaavlased. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ning relvastatud rühmitused. Need pidid näitama täieliku ustavust. Ebapiisav ustavus saigi saatuslikuks rünnakurühmituse juhtidele: nad tapeti. Kui pruunsärkidelt oli relvad ära võetud, muutus Saksamaa hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS. Algselt oli SS Hitleri ihukaitsjad, mida juhtis H. Himmler. 1945. jaanuaris algab Punaarmee suurem ofensiiv Saksa vägede vastu. Punaarmee liikus jõudsalt Saksamaa poole. 19
Kaotati sõna-ja teised kodanikuvabadused ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste üle. Keelati abielluda juudi kui ka võõra tõu esindajaga. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Ametlikuku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine, mille tagajärel sunniti suur osa Saksamaal olevates juutidest riigist lahkuma. Need juudid, kes ei lhkunud, saadeti surmalaagritesse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. Need pidid üles nätama täieliku istavust juhile. Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks nastside partei sõjaväestatud organisatsioon SS, kes kaitseis Hitlerit. Riigi korda järgis SS-le allutatud riiklik salapolitsei Gestapo. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida - mõisted SS ja Gestapo? SS sõjaväestatud organisatsioon e. kaitsemalev Gestapo riiklik salapolitsei Millised muudatused toimusid majanduse arengus?
maailmas. Alamrassid juudid, mustlased, slaavlased tulid hävitada või nad pidid teenima valitsejaid . Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kuis nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Välispoliitika eesmärgiks oli Versaillesi süsteemi tühistamine ning Suursaksa riigi loomine ja teiste rahvaste vallutamine. 16.Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo, Dikatuurile olid omased julgeolekuametid ja relvastatud politsei.Need näitasid ülese täielikku ustavust Juhile . Kolmanda riigi Suur- saksa hirmuvalitsejaks sai SS see oli sõjaväestatud kaitsemalev, kes esialgu pidid toimima kui Hitleri ihukaitsevägi. SS- le allus riiklik kaitsepolitsei Gestapo . 17.Millised muudatused toimusid majanduse arengus Natsid tulid võimule saksa majanduskriisi ajal. Kogu riigil oli üks ja ainus eesmärk Suurendada riigi sõjalist võimsust
annaabi.ee 
