Peakorter: Brüsselis OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) OECD peasekretär Angel Gurria(mehhiko) Asustatud: 30.09.1961 Liikmeid: 34 riiki Peakorter: Pariis Eesmärk : Kaasa aidata maailmamajanduse arengule, maailmakaubanduse laienemisele. Ei anna laenu ega toetusi ! OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) peasekretär Lamberto Zannier ( Itaalia) Asustatud: 1.08.1975 Liikmeid: 56 Peakorter: Viin, Austria Suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon Eesmärk : rahu ja stabiilsuse tagamine. Euroopa Nõukogu Thorbjorn Jagland(Norra) Asustatud: 5.05.1949 Peakorter: Strasbourg, Prantsusmaa Liikmeid: 47 Eesmärk: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet(Euroopas) WTO(Maailma Kaubandusorganisatsioon) Pascal Lamy(Prantsusmaa) Asustatud: 1995 Eesti liitus: 13.11.1999 Peakorter: Sveitsis Eesmärk: reguleerib riikide omavahelist kaubandust
aastate teise pooleni 4 http://www.hot.ee/etsiam/k%FClms%F5da.html 5 http://www.hot.ee/ajaloost/text/20sajand/ksoda.htm välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 6 2.2. Külm sõda tõi endaga kaasa Külma sõja lõpp tõi aga endaga kaasa uued võimalused ja ootused ning Euroopa hakkas taas erineva julgeolekuidentiteediga piirkondadeks jagunema. Külma sõja lõpp sundis ümber hindama julgeolekualase koostöö põhimõtteid nii Euroopas kui ka Atlandi-üleselt ning muutis küsitavaks NATO kui sõjalise alliansi identiteedi ja tulevikuväljavaated. Pärast külma sõja lõppu vähenes otsene sõjaline oht ja nn pehmeid julgeolekuriske hakati nägema ka teistes valdkondades, nagu rahvusvaheline kuritegevus, illegaalne migratsioon, keskkond, sotsiaalsfäär, inimõigused jne. Külma sõja lõpp lõi Euroopas väga soodsad tingimused uue, liberalistliku paradigma
aprillil 1949. NATO liikmesriike on 19 ja partnerriike 27. Esimene peakorter asus Londonis, 1950. ja 1960. aastatel asus Pariisis ja praegu asub Brüsselis. Peasekretäriks on Lord Robertson. NATO tuumikpõhimõtted on: 1.rahvad saavad kindlustada oma julgeolekut üksnes koostööd tehes 2.Euroopa ja Põhja- Ameerika on unikaalne, ühiste väärtuste ja huvide kogukond Rajatuna neile aluspunktidele on NATOl jätkuvalt võtmeroll efektiivse kriisilahendajana ja julgeolekualase koostöö usaldusväärse raamistikuna kogu Euro- Atlandi piirkonnas. Leping on tegelikult lihtne dokument. Algab lühikese paragrafiga, milles edastatakse, et leping sõlmitakse ÜRO harta vaimus ning hartast, milles sätestatakse liikmesriikide põhilise kohustused üksteise ja alliansi, kui terviku suhtes. "Artikkel 3 on kollektiivse kaitse planeerimise aluseks ja kohustab liikmesriike nii üksikult kui ka kollektiivselt hoidma ja arendama om kaitsevõimust
Ühtlasi tähendab see, et kaitseplaneerimise ja kaitsealaste ettevalmistuste paljud aspektid, mis olid varem iga riigi enda vastutusel, teostatakse nüüd ühiselt. Ühiselt kantakse ka relvajõudude väljaõppeks ja efektiivseks koostegutsemiseks vajalikud kulud. Iga riik on oma otsustes vaba ja sõltumatu, kuid koos planeerides ja ressursse ühiselt kasutades on julgeoleku tase tunduvalt kõrgem sellest, mida riigid suudaksid endale iseseisvalt tagada. See on jätkuvalt NATO julgeolekualase koostöö põhiprintsiip. NATO on struktuur, mille kaudu alliansi liikmed teostavad oma julgeolekualaseid eesmärke. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO struktuurid võimaldavad liikmetel julgeoleku poliitilistes, sõjalistes,
demokraatlikke vabadusi puudutavate küsimuste ringiga. Eesti osaleb ÜRO ja OSCE laialdaste normide ja põhimõtete elluviimises ja väljaarendamises, samuti konfliktide ärahoidmise ja kriiside lahendamise praktilises tegevuses. Koostöö OSCEs on võimaldanud praktiseerida konsensusmehhanismi rakendamist ülimalt keerukates ja tundlikes olukordades. Eesti võtab osa OSCE missioonidest ning OSCE korraldatud valimiste vaatlus- ja järelevalvemissioonidest. Sõjalise ja julgeolekualase koostöö valdkonnas osaleb Eesti aktiivselt OSCE Viini Dokumendi järgses koostöös. OSCE on andnud oma panuse ka Eesti probleemide lahendamisele, alates võõrvägede väljaviimisest kuni sotsiaalsete küsimusteni. EN liige on Eesti alates 1993. aastast. Eesti on ühinenud kõigi peamiste EN, nagu ka ÜRO inimõiguste konventsioonidega ja täidab endale sellega võetud kohustusi. Eesti osaleb aktiivselt
o Liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule o Maailmakaubanduse laienemisele. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon · Peakorter: Viin, Austria · OSCE sai alguse 1975.a. · Eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis · Eesti liitus 1991 · Eesti alaline esindaja on suursaadik Triin Parts Eesmärgid: o OSCE on julgeolekualase koostöö organisatsioon. o OSCE tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. o Konfliktiennetus ja kriisireguleerimine. o Eesmärk stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine. o Organisatsioonil on mitmeid inimeste igapäevaelu puudutavaid ja mõjutavaid edukaid ettevõtmisi . o inimõiguste täitmise järelevalve, OSCE valimiskorraldus ja valimisvaatlused,
Kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. EN-i üheks olulisemaks saavutuseks on inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni koostamine 1950. aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) Asutatud 1. augustil 1975 Peakorter: Viin, Austria Liikmesriike: 56 Peasekretär: Lamberto Zannier (Itaalia) Suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon. Tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. Selleks kaasatakse laiapindselt erinevaid valdkondi, mis on läbi ajaloo olnud konfliktide aluseks. Nii on konfliktiennetuse ja kriisireguleerimise küsimuste kõrval fookuses ka stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine. Euroopa Liit Põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on
arenguid Euroopa Liidu naabruspoliitikaga haaratud riikides; 2) Pidada korrapärast majandusdialoogi partnerriikidega; 3) Hallata makromajandusliku finantsabi andmist; 4) Tagada makromajandusliku finantsabi andmise kooskõlastamise rahvusvaheliste finantsasutustega. Enamik EL-i naaberriike on huvitatud ENP-ga haaratusest, sest see poliitika pakub neile mitmeid hüvesid. Viimasteks on: 1) Võimalus osaleda mitmesugustes EL-i meetmetes tihedama poliitilise, majandusliku, julgeolekualase ja kultuurilise koostöö kaudu. 2) ENP pakub temas osalejaile majanduse valdkonnas sooduskaubandussuhteid, osalust EL-i siseturul, täiustatud taristuühendusi EL-iga ja võimalust osaleda erinevais EL-i programmides. Ka on võimalik saada suuremat rahalist ja tehnilist abi. 3) Maksebilansikriisis ENP riikidel on võimalik saada Brüsselilt makromajanduslikku finantsabi. (näiteks on eraldatud sealt suuri summasid Ukrainale Venemaale gaasivõla tasumiseks). ENP
koordineerida ja koostööd teha ning hõlbustavad koostööd ka mittesõjalistes valdkondades nagu teadus, informatsioon, keskkond ja kriisireguleerimine ning katastroofiabi [6]. Tähtsus, mida NATO liikmesriigid omistavad kriisireguleerimisprobleemidele, ilmneb 1999. aastal avaldatud strateegilises kontseptsioonis, mis määratleb kriisireguleerimist alliansi ühe põhilisema julgeolekualase ülesandena [23, lk 43]. Omavahelisel konsultatsioonil on kriisireguleerimises täita väga tähtis roll, mis muutub eriti tähtsaks pingete tekkimisel 37 ja kriisiolukordades. Sellistes tingimustes sõltub poliitiliste, sõjaliste ja tsiviilabimeetmete kohta käivate konsensusel põhinevate otsuste kiire vastuvõtmine