sajandi algul, et rajada sinna maailma suurim kristlik pühamu, mis oleks ühtlasi ka tähtsaim suure usumehe auks püstitatud kunstiteos. Peetruse haud asub praeguse Püha Peetri kiriku krüptis ehk maa-aluses kabelis. Caravaggio maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust. Sündmustik hargneb enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Caravaggio vürtsitas ka maailma oma täiesti uudse kompositsiooniga. Tema maalides mõjuvad inimeste poosid ja asendid juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Aga just seevastu ei vastandu pildi ruum vaataja ruumile, vaid need sulanduvad kokku. Vaataja tunneb end pildidl kujutatud sündmuse osalisena. Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus, mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks muuta
Itaalia kujutav kunst 17. sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO (3) (1573-1610)saabus 1592. aastal Rooma. Ta rajas barokk-kunsti nn. naturistliku suuna ehk ülimat täpsust taotleva kujutusviisi suuna. (1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6)
Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas. Tüüpiline barokkkiriku fassaad. Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias. Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO oli barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja. Kujutas lihtrahva ja igapäevaelu. See oli vahendiks usuliste teemade lihtrahvani jõudmiseks. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikena. Vaataja tunneb ennast selle osalisena. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega, mis rõhutab ka teoste dramaatilisust. ANNIBEL CARRACCI koos oma venna Agostino ja nõo Lodoviciga panid aluse baroki idealistlikule e akadeemilisele suunale. Mõjus karmi ja proosalisena. Kasutasid kõrgrenessanssi pärandit. Maaliti põhiliselt paljufiguurilisi altarimaale ja antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Kahe suuna esindajate vahel käis pingeline võistlus
Erinevate valgusmuljete saamiseks maalis MONET samu objekte erineval päeva ajal N: ,,Roueni katedraal". Impressionistid võimendavad värve, maalivad üksikute eristuvate pintslilöökidega, mitmed neist armastasid maalida Pariisi uuenenud linna vaateid. Üks neist oli DEGAS. Üks omanäolisemaid impressioniste. Lemmikteemadeks hobused ja baleriinid. Kutsutakse tantsijannade maalijaks, sest üle pooltel töödest on kujutatud tants. Kasutas jaapani kunsti ja fotograafia eeskujul ootamatuid juhuslikena tunduvaid kompositsioone. N: ,,Concorde'i väljak". Baleriine kujutas tihti mitte tantsimas, vaid painutamas, puhkamas, valutavaid jalgu masseerimas ning maalide ülesehitus oli täiesti uuenduslik. N: ,,Tantsutund ooperimajas".
Sisehoovi kiigates ilmub nähtavale tihe puudevõpsik. See oli Hundertwasseri idee, lasta loodusel kasvada vabalt ja segamatult. Väljast vaadates on näha, kus asub üks ja algab teine korter, sest need on eraldatud erinevate värvidega. Ühiskondlikud ruumid ja trepikojad on välisseinas jäetud anonüümset halli värvi. Seega võib välisseinalt välja lugeda sisemiste ruumide funktsioonid. Hoone muudavad veelgi vabavormilisemaks erineva suuruse ja kujuga aknad, mis tunduvad kohati juhuslikena. Aknaraamidki on erivärvilised, kuid see harmoniseerub maja üldise värvigammaga. Seintel võib märgata keraamilistest plaatidest laike, mis peegeldavad puude rohelust. Üllatava elemendina on arhitekt katusele paigutanud sibulkuplid, põhjendades seda sellega, et kuldsed kuplid ülendavad elaniku kuninga staatusesse. Valmimise järel 1985. aastal sai hoone nii positiivse kui ka negatiivse hinnangu osaliseks. Suurim kriitika tuli teistelt arhitektidelt, kes
vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Põrgates üha uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositsioon tervikuna siiski väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje on toretsev ja jõuline. ,,Leukippose tütarde röövimine" (4. pilt) · Kaunid on ka ta lihtsamad lüürilised maastikud ja portreed. Anthonis van Dick 17. saj.üks kuulsamaid portretiste, loetakse paraadportree (esitab inimest tähtsa ja võimukana) rajajaks. Vabades juhuslikena mõjuvates poosides kasutab iseloomustamisel lisaks näole käte kuju ja asendeid. Mitmeid portreid maalib Inglise kuninga Chareles I õukonnas. 7 II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. · Prantsusmaal ja mitmetes Saksamaa väikemonarhiates. Ka inglise kunstis enne 1640. a. revolutsiooni andis tooni õukondlik maitse.
Caravaggio, kes rajas barokk-kunsti naturalistliku suuna. Kunstnik oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas teda kujutama lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. See polnud enamasti siiski eesmärk omaette, vaid vahend usulise teema käsitlemiseks. Ta kujutas imesid ja märtrite kannatusi nõnda, et tavaline usklik neid tõestisündinuks saaks pidada. Teda eristas kõrgrenessansist idealiseerimise puudumine. Täiesti uudne oli tema maalide kompositsioon. Inimeste poosid mõjuvad juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu, seetõttu vaataja ja pildi ruum sulanduvad. Kõik pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised, mida aitab rõhutada heletumedus. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest".
Põhjuslike seoste toimimisel avalduvad looduses alati nii ettemääratus kui juhuslikkus. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult determinismi (täieliku ettemääratuse rõhutamiseni). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike seoste võrku rõhutav füüsikateooria peab aga vaatlema sündmusi juhuslikena ning võimaldama hinnata ühe või teise sündmuse esinemise tõenäosust. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et loodusnähtuse kõigi omaduste samaaegne arvestamine on liiga keerukas ja sageli ka mittevajalik.
annaabi.ee 
