· Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda
juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti vahel • Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. • Sügav, avastuslik, detailne Ühe juhtumi uuring (single case study) • Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) • Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi põhjalikule uurimisele • Ühe juhtumi uuringu korral võib juhtumi siseselt olla rohkem kui üks alamastme analüüsiüksus • Mitmese juhtumiuuringu strateegia valik sõltub püstitatud uurimisküsimusest ja eesmärkidest
information by using a variety of data collection procedures" (Cresswell, 2003: 15) Ühe juhtumi uuring (single case study) Juhtumiuuringu kasutamine · Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) · Juhtumiuuring on eelistatud uurimisstrateegia või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) juhul, kui · Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi Fookus on suunatud mingi reaalse elu kontekstis põhjalikule uurimisele kulgevale nähtusele või kui uuritavat nähtust on raske
seitsem punkti abil. Siinkohal nimetan neist viis: - Teooria on üldiste väidete süsteem, mis loob suhte mitme muutuja vahel; - Teooria selgitab mingisugust sotsiaalset nähtust. Teooria tuvastab selle nähtuse põhjused ning selgitab mõju; - Teooria aluseks on empiiriline uurimus või andmed; - Teooria on viis, kuidas maailma näha ja kirjeldada; - Teooria võib olla loodud tuntud autorite mõtteviisi tutvustamiseks; Seega on teooria (nagu ka juhtumiuuringu ja kirjeldava uuringu) aluseks midagi, mis maailmas eksisteerib ning millele leitakse selgitus või uurimismeetod ning luuakse teaduslik töö. 3.5 Meta analüüs Meta-analüüs on Weedi (2007, 292-300) sõnul mitme uurimuse kokkuvõtlik tulemus. See on kvantitatiivsetel protseduuridel põhinev kompleksne andmeanalüüsi meetod, toomaks sarnaste statistiliste, empiiriliste jm uurimiste tulemused kokku ühte
Flicki (2006: 240-241) sõnul seni rakendatud pigem koos verbaalsete andmete kasutamisega kui ainsa peamise meetodina. Tegevusuuringu (action research) all mõeldakse loomulikus keskkonnas läbiviidud väiksemaid sekkumisprojekte ning viimase mõju lähemat uurimist. Seega on tegevusuuringu näol tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi probleeme, mõista sügavamalt nt töökollektiivi sotsiaalset praktikat ja seda parandada. Juhtumiuuringu puhul on rõhutatud selle seotust konkreetse olukorraga, koostööle toetumist, uurija osalemist uuritavas olukorras ja enesehindamist. (Metsamuuronen 2006: 102) Tekstiviidetele vastavad bibliokirjed paigutatakse töö lõppu alfabeetilisse loetelusse. Viited tuleb ühtlustada, st kõigil autoritel on ühtviisi kas eesnimetäht või eesnimi välja kirjutatud. Kui mõne autori eesnime ei ole võimalik välja selgitada, siis tuleb kõikide autorite puhul kasutada eesnimetähte ja lisada punkt.
avalikustada, tuleb kasutada väärikalt ja hoolikalt. Mitme meetodi kasutamisel on tähtis välja tuua põhjendus, miks erinevaid meetodeid kasutatakse ning kirjeldada selgelt, kuidas nad omavahel seotud on. Lisaks iga meetodi kasutamise kirjalikule kirjeldamisele on kasulik visualiseerida erinevate meetodite kasutamist metodoloogias tervikuna. ( lk 117 121) Hetkel tundub, et mina kasutaksin intervjuusid ja küsimustikke. Juhtumiuuringu läbiviimine vajab veel täpsemat selgitamist. 4.4 Eelhindamise ja analüüsi kaalumine Hindamine on millegi väärtuse kindlaks tegemine ning selle väärtuse üle otsustamine. Analüüsimine on mingi asja detailne uurimine, et avastada selle tähendust; teaduslikumas tähenduses on see millegi osadeks või põhiomadusteks jagamine. Meetodite kasulikkust ja sobilikkust tuleks hakata hindama juba varakult, uurimuse alguses, ning vajadusel vastavalt
Kunstimuuseum (2006), Pekingi Olümpiastaadion (2008) jpt. Kõikide nende hoonete puhul on maapealse kandekonstruktsioonina kasutatud terast. Teras on betooniga võrreldes oluliselt kergem ning omab märkimisväärset tugevust nii survel, paindel kui ka tõmbel. Terase sagedase kasutuse tõttu keerukate ehitiste kandekonstruktsioonides võtsid just teraskonstruktsioonide projekteerijad ja ehitajad esimestena kasutusele mudelprojekteerimise. Selle magistritöö eesmärgiks oli kahe juhtumiuuringu põhjal selgitada, kuidas 3D ja BIM’i kasutamine on mõjutanud teraskonstruktsioonide projekteerimist, valmistamist ja ehitamist. Tegu on kvalitatiivse uurimustööga, käsitledes detailselt Seattle Keskraamatukogu Seattle’s, Washingtoni osariigis ning Devneri Kunstimuuseumit Denveris, Colorado osariigis. Koostöös Washingtoni ülikooli juhendajaga, prof. Carrie S. Dossick, moodustati 15. punktist koosnev küsimustik, leidmaks vastus käesoleva magistritöö lähteülesandele
39. Miks on tõlgete keel teistsugune kui algupäraste tekstide oma – kas see on tõlkimise olemus või seniuuritud tõlkijate pädevuse puudujääk? Lugemist • Tõlketeaduse kui iseseisva distsipliini alustekst James Holmesilt (1994). • Põhjalik ülevaade kirjeldava tõlketeaduse algusest: Hermans 1999: 7-21. • Susam-Sarajeva (2009) käsitlus juhtumiuuringust laiemalt ning üldistamisvõimalustest juhtumiuuringu puhul. • Gideon Toury põhjalik käsitlus kirjeldavast tõlketeadusest (1995). • Williamsi ja Chestermani õpik (2002) tõlkealase uurimuse tegemisest. Annab täpseid juhiseid alates töö üldisest ülesehitusest kuni ajaplaneerimise ja töö kaitsmiseni, kuid ei kirjelda lähemalt kaasaegseid uurimismeetodeid ja teooriaid. • Anthony Pym (2011) tõlkija autorsusest, viidates sotsioloog Erving Goffmani autori definitsioonile.
annaabi.ee 
