PIKISAAGIMINE KETASSAEGA Pikisaagimisel lõigatakse materjal õigesse laiusesse ning see toimub rohkem või vähem paralleelselt kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda. Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset. Juhtlati seadistamine Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv juhtlatt sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles.
IV. Tapiõlgade freesimine V. Õnaruse- kumeruse freesimine jne Rihthöövelmasin rihthöövelmasin koosneb masina alusest, töölaua esimisest ja tagumisest poolest , elektrimootorist ja noavõllist . Töölaua tagumine pool seatakse yhele kõrgusele nugade pöörlemis joonega ja esimene pool seatakse kangi abil maha hööveldatava kihi paksuse võrra madalamale . Töölaual asetseb juhtlatt , mille abil saab tooriku serva külje suhtes täisnurga alla hööveldada , juhtlatti on võimalik töölaua suhtes kaldu asetada ja noa võlli osad mõlemal pool juhtlatti on kaetud kaitse kattega! Rihthöövelmasinal sooritatakse järgmisi operatsiooni: 1.toorikute rihtimine selle operatsiooni põhi eesmärgiks on baas pindade moodustamine , mille järgi saab hiljem paksus höövel masinal toorikuta täpse paksuse ja laiuse anda . lühemate kui 40 cm kitsamate kui 5 cm ja õhemate kui 3 cm toorikute hööveldamisel tuleb kasutada lükke klotsi. 2
Seetõttu valmistatakse parimate saagpinkide töölauad valatud või lihvitud terasest. Vali piisavalt suur või lisavarustusega laiendatav laud. Elektrimootor Saagpingid on varustatud võimsa elektrimootoriga, mis suudab kerge vaevaga tagada puhtaks lõikamiseks piisava saeketta pöörlemis kiiruse. Võimsate mootoritega ei teki ka paksu ja tihetat lehtpuidust materjali saagides mingeid probleeme. Juhtlatt Detaili sirjooneliseks juhtimiseks surutakse see servaga vastu juhtlatti. Juhtlatt peab olema tugev ega tohi painduda. Juhtlatti peab olema võmalik külgsuunas suure täpsusega seadistada ning selleks peab olema selgete jaotustega skaala. Mõnel sael saab ka juhtlati esi- ja tagaosa eraldi seadistada ning see võib sageli kasulikuks osutuda. 7 2.Höövelpingid Kui töökotta on hangitud saaping või lintsaag, hakatakse enamasti järgmisena mõtlema
Seetõttu valmistatakse parimate saagpinkide töölauad valatud või lihvitud terasest. Vali piisavalt suur või lisavarustusega laiendatav laud. Elektrimootor Saagpingid on varustatud võimsa elektrimootoriga, mis suudab kerge vaevaga tagada puhtaks lõikamiseks piisava saeketta pöörlemis kiiruse. Võimsate mootoritega ei teki ka paksu ja tihetat lehtpuidust materjali saagides mingeid probleeme. Juhtlatt Detaili sirjooneliseks juhtimiseks surutakse see servaga vastu juhtlatti. Juhtlatt peab olema tugev ega tohi painduda. Juhtlatti peab olema võmalik külgsuunas suure täpsusega seadistada ning selleks peab olema selgete jaotustega skaala. Mõnel sael saab ka juhtlati esi- ja tagaosa eraldi seadistada ning see võib sageli kasulikuks osutuda. 7 2.Höövelpingid Kui töökotta on hangitud saaping või lintsaag, hakatakse enamasti järgmisena mõtlema
1. Töödeldud pind ei ole sirge. · Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest poolest kõrgemale. 2. Töödeldud pind on tiiviklik. · Höövelnoad ei ole paralleelsed töölaua pinnaga. 3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega. · Juhtlatt ei ole surutud korralikult vastu töölauda ja juhtlatti. 4. Töödeldud pinnal on suured või ebaühtlased · Liiga suur ettenihkekiirus. höövelduslained. · Höövelnoad ulatuvad ebaühtlaselt välja. · Noavõll ,,viskab". · Noavõlli laagrites on lõtk. · Noavõll on balansseerimata. 5
(Rihthöövelpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Töödeldud pind ei ole sirge. · Höövelnoad ulatuvad töölaua tagumisest poolest kõrgemale. 2. Töödeldud pind on tiiviklik. · Höövelnoad ei ole paralleelsed töölaua pinnaga. 3. Tooriku baasserv ei ole risti baasküljega. · Juhtlatt ei ole surutud korralikult vastu töölauda ja juhtlatti. 4. Töödeldud pinnal on suured või ebaühtlased · Liiga suur ettenihkekiirus. höövelduslained. · Höövelnoad ulatuvad ebaühtlaselt välja. · Noavõll ,,viskab". · Noavõlli laagrites on lõtk. · Noavõll on balansseerimata. 5
Freesi kõrgus töölauast ei ole täpselt 1. Valtsi, soone, punni jms, profiili seadistatud. Supordi asend ei ole fikseeritud. vertikaalmööde ei ole õige. Freesi väljaulatus juhtlatist ei ole täpselt 2 Profiili (valtsi . Soone, ehisserva jne.) sügavus seadistatud. Toorikud ei ole kindlalt surutud ei ole õige. vastu juhtlatti. 3. Lõigatavad pinnad ei ole baasküljega risti. Spindlivõlli telg ei ole risti töölauaga. Freesi lõikeserv ei ole parallelsed püstteljega. 4. Toorikute kõverjooneline kuju on Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. moonutatud. Sabloon ei ole kindlalt surutud vastu tugirõngast. 5
abil. Spindli asend fikseeritakse kruvilukustiga. Spindli ülemisele otsale on töödeldud pesa freestorni kinnitamiseks. Universaalfree s-pingid Spindli pöörlemissagedus on reguleeritav ülekanderihma ümberasetamisega ülekandeseibidele. Suurte detailide freesimisel toestatakse spindli ülaots tugilaagriga. Freesikaitse on blokeeritud elektriskeemiga selliselt, et kaitse eemaldamisel spindel ei käivitu. Juhtlati järgi freesimine Sirge tooriku töötlemisel vajatakse juhtlatti, mis on kinnitatud kaitsekattele, ja võimaluse korral etteandeseadet. Etteandeseadme kasutamine on alati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab
välistingimustest - võib mootori tööks ettevalmistamse aeg olla erinev tekkimise põhjuseks. kõrgsurvepumpade ja regulaatori juhtlattide liikumise kergust, . Ekspluatatsioonis oleval laeval keskmiselt 2-4 tundi. liigutades juhtlatti "STOP" asendist asendisse "TÖÖ" ja tagasi. Peale Seepärast peab vanemmehaanik laeva kaptenilt saama täpse Laevamootorite käivitamine toimub reeglina suruõhuga rõhul selle avatakse käivitusõhu sulgklapp enne mootorit, kust õhk pääseb kuni 3 Mpa. Vastavalt klassifitseerimisühingute nõudele peab
annaabi.ee 
