Kuusalu Keskkool SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning viis Suure Prantsuse revolutsioonini
1. ,,Noor-Eesti" Sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Juhtkujud Suits, Tuglas, Aavik, Ridala, Linde. Suits:"Olgem eestlased, saagem eurooplasteks" ,,Siuru" kirjandusrühmitus, loodi aastal 1917. Asutas Gailit. Juhtkujud Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Moto ,,Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud."Tuglas. Tähtsustasid armastusluulet. ,,Tarapita" 1921-1922 Kirjanduspoliitiline rühmitus. Liikmed Kivikas, Semper, Under, Atson, Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner, Tassa. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. 2. Millised kirjanikud tõstsid nooreestlased tolmu alt välja.
Noor-Eesti 1905-1915 Maria Treumann Maria Kriisa Erik Eenpuu Annette Kirotar Eesmärk Tõsta esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust Luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole Liikmed Juhtkujud: Gustav Suits ja Friedebert Tuglas Liikmed: J. Aavik, B. Linde, V. Grünthal-Ridala Koostöö: Kunstnikud: N. Triik, K. Mägi, J. Koort, K. Raud Luuletajad: K. J. Peterson, J. liiv http://www.hot.ee/maririina/HotPotatoes/kes_on_foto_8.kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism)
Teose idee ja probleemistik.Esimene psühholoogiline romaan.Sõnum lugejale on probleemistiks mis näitab igapäevaeluliselt.Alkoholism, joobes kaariku sõit, rahamured ja omavahelised suhte probleemid.Peategelased:Mari,Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer. 10.Rühmitus Noor-Eesti.Liikmetest, tegevusest, motot, tähtsus eesti kultuuriloos.Ring kujunes välja õpilastest ja eesmärk oli edendada eesti kirjandust,arvustust ja tõlkekultuuri. Juhtkujud olid Gustav Suits,Friedebert Tuglas.Nende kõrval olid veel mitmed teised. Moto: Enam euroopalist kultuuri!Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks. 11.G.Suitsu ja Fr.Tuglase tegevusest ja tähtsustest eesti kultuuriloos. 12.Mõisted: sümbolism-lähtub sellest et maailm on tunnetamatu.Kujutatakse elu sümbolite abil.Iseloomulik tumemeelsus,rasekemeelsus. Impressionism-Psühholoogiline kujutamislaad:hele,rõõmus,optimistlik.
Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakas kriitik oli Tuglas, kes kirjutas kriitikat eriti tähelepanelikult. Samuti edendasid nooreestlased kirjutamiskultuuri. Tänu neile avardusid kirjanduslikud kontaktid
Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli
saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt. Reliikvia- pühakutega seostuv ese (säilmed). Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde kirikutesse. Reliikviaid müüdi ja osteti kuid ka varastati. Ketserid. Kiriku suhtes kriitilised õpetused- ketserlikud väärõpetused. Katarid (puhas) katoliku kirikut saatana kätetööks pidavad inimesed
Martin Sinijärv, Andres Allan (müstiline ilmutuslik eksperimentaalne luule). Kauksi Ülle (,,Kesk umma mäke" (1987) esimese luulekogu, millega alustas, esialgu tuntud luuletajana). Elo Viiding(Vee) ja Triin Soomets 1990ndate jooksul muutub, kuidas naine kirjutab luulet: ühiskondlikku teravust, feministlikku programmi, tuleb uusi märkimisväärseid jooni. 28. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Murranguaja kirjanduse juhtkujud, luule muutjad. Hasso Krull (s. 1964). Tänaseni Eesti luule muutumise eesotsas. Pöördeliseks saab ,,Luuletused 19871991" (1993) selle perioodi üks olulisemaid luulekogusid. Midagi uut ja imelikku, pole arugi saada, kes kõneleb ja mida. Erinevad tektid ja diskursused saavad kokku ja hakkavad põimuma: leksikon, luule, midagi toimub ka autorilähedases minas, pole kindel, mida autorilähedane mina kõneleb
ulatuses ortodoksne/ üheselt vastuvõetav; teos ei pidanud olema apostli enda kirjutatud, kuid see pidi temast põlvnema; samuti oli oluline, et neid tekste oldi teenistustel loetud järjepidevalt ja suureulatuslikult. Tänase kiriklike ametite süsteemi juured hakkasid domineerima teisel sajandil. Eristati kahte süsteemi: presbüterlikku ja piiskoplikku. Presbüter tähendab kreeka keeles vanemat, algkogudustes tekkisid karismaatilised juhtkujud teistest autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte tähtajaliseks perioodiks, piiskop on koguduse teenija, aga mitte roomalik äss.
annaabi.ee 
