töökohti, grupeerida ülesandeid ja delegeerida otsustamisõigust, mille tulemusena saamegi organisatsiooni struktuuri. Siin olen kasutanud allikaid R.Üksvärav ,,Juhtimine ja organisatsioon (lk ei mäleta, kuna pole raamatut enam siin. Plaanida on vaja selleks, et anda oma eesmärkidel õige suund ja vältida segadust ning et kontrolliks oleks olemas standard, mis on vajalik. Plaane saab liigitada ajavahemike ja juhtimisstandardite järgi, milleks on: · pikaajalised plaanid - 5-10 aastat peale kavandatud · vahepealse kestusega plaanid - kuni 2 aastat · lühiajalised plaanid vähem kui 1 aastat - ,,Juhtimise alused,, lk 41. Organisatisoonile on karjääri plaanimine oluline selleks, et: siin olen kasutanud allikaid R.Alas ,,Juhtimise alused lk 114 · olla valmis frima personali vajaduste rahuldamiseks tulevikus;
Ta väidab ka, et need tegevused peaksid tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ehk töö peab saama tehtud olemas olevate ressursidega nii et saavutataks eesmärk minimaalse kuluga ja hea kvaliteedi ning et kõik jääksid rahule - töötajaid, kes on rahul oma saavutustega ja ka juht, kes on kogu ettevõtmise eestvedajaks. 1.2 Juhtide klassifitseerimine Juhte võib klassifitseerida juhtimisstandardite järgi kolme kategooriasse: · Tippjuhid · Keskastmejuhid · Esmatasandi juhid Tippjuhi peamine ülesanne on hoolitseda juhtimissüsteemi korrasoleku ja edendamise eest, arendada organisatsiooni strateegiliselt ja arvestada väliskeskkonna muutusi (Levalt 2010). Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine (Alas 1999).
eesmärke, korraldab kontrollib, suudab inimeste käitumist sihipäraselt mõjutada, saavutab tulemused teisi tööle pannes, loob tolemuste saavutamiseks tarvilikke ressursse ja tingimusi, tagab astuolude tuvastamise, loomise ja ületamise kaudu seatud sihtide saavutamise, seisab hea organisatsiooni kestuse ja arengu eest. Finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, haldusjuhid, operatsioonijuhid 8. Juhtide klassifikatsioon juhtimisstandardite järgi tippjuhid- juhatus, juhtause esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine; keskastme juhid - ülesandeks tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine; esmastasandi juht - ülesandeks juhendada üksiktoimingute elluviimist,
tegema. 43. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks. Miks see on oluline? Kavandamine on organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Alati seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramisega. Tähtis sest see aitab koordineerida tegevust, vähendab ebaselgust, väheneb topelt tegevus ja "tühi töö", võimalus kontrollida. 44. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimisstandardite järgi? Strateegilised (pikaajailsed 5-10a) tegeleb tippjuhtkond, sisaldavad prioriteete ja meetmeid mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised (mõni kuu paar aastat) tegelevad keskastmejuhid, konkreetsemad, haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonnast. Operatiivsed (lühiajalised kuni 1a) esmatasandijuhid, kitsas tegevusala, täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. 45
kvaliteedikontrollis; · inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist; · ressursi kontrolli info hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna- analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose; · finantsressursside kontroll rahavoogude juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha. Organisatsiooni juhtimisstandardite järgi saab kontrolli liigitada järgmiselt (Miller, Catt, Carlson, 1996: 303): · strateegilist kontrolli viivad läbi tippjuhid. · taktikalist kontrolli teostavad keskastmejuhid, keskendutakse iga allüksuse tööle või tootele. · operatsioonide kontrolli viivad läbi esmatasandi juhid ning see keskendub ressursside toodeteks ja teenusteks muutmise viisi kontrollile, siia kuulub näiteks kvaliteedikontroll. Kasutatud kirjandus Alas, R. Juhtimise alused
spetsiifilist riiklikku institutsiooni, mitte käsitada avaliku teenistuse arendamise küsimusi pelgalt personalijuhtimisele keskendunud reeglikogumi võtmes. 3) Avaliku teenistuse sisemise ühtsuse, sidususe ja järjepidevuse säilitamiseks on vaja, et süsteemi horisontaalse juhtimise eest vastutaks selge pädevuse ning piisava võimuga keskne organ. Seeläbi saab tagada ühtsete juhtimisstandardite rakendamise kogu administratsioonis, ametnikukandidaatide võrdsed võimalused avalikku teenistusse astumisel ning avalike teenistujate töötingimuste paketi ja palgakorralduse sisemise õigluse. 4) Tööseadused ei suuda tagada erapooletuse ja objektiivsuse põhimõtete rakendamist avalikus teenistuses. Seda iseäranis selliste ametikohtade puhul, millega kaasneb avaliku võimu teostamine. Avaliku teenistuse teenistussuhte
üksikute täitjate administratiivset alluvust ja omavahelisi suhteid. Ettevõtte allüksus on selle omaette osa, mille ülesandeka on teatud liiki tegevus(ed) ja mille eesotsas on reeglina eraldi juht või tööline (brigadir, vanemtööline). Kõige enam levinud allüksusteks on tsehhid jaoskonnad, (tootmisettevõtetes), talitused, osakonnad, bürood, grupid, sektorid jt. Majanduse keskse reguleerimise või juhtimisstandardite puudumise korral annab neile nimetuse ettevõtte juht. Igal ettevõttel on temale omane organisatsiooniline struktuur, mis sõltub paljudest mõjuritest ja peegeldab nende mõju. Nende mõjurite hulka kuuluvad organisatsiooni ülesanne, eesmärgid, kasutatavad tehnoloogiad ja tootmise ulatus või teenuste liigid, spetsialiseerumise iseloom, sisemised ja välissidemed, töö ja juhtimise organiseerimine, spetsialistide kvalifikatsioon (kvaliteet) jne
annaabi.ee 
