...........................................6 3.1.2 Pideva juhtimisega juhtimisviis..........................................................7 3.1.3 Impulssjuhtimine................................................................................7 Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtusignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel, näiteks antakse hetkeks impulss. Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks.........................................................................7 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid........................................................7 3.1.4.1 Vahetu jaoti juhtimine..................................................................7 3.1.4.2 Võimendusega jaoti juhtimine......................................................7 3.1.5 Pneumojaotite juhtimiseks kasutatavad tingmärgid.................
pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks. Impulssjuhtimisega pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juht- signaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Konstruktsiooni järgi eristatakse klappjaoteid (kuul- ja plaatklapiga) ning siiberjaoteid (kolviga, plaadiga, pöördsiibriga). [3.] Sele 1. Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti. [1.] Drosseleid ehk kägi- või vooluventiile kasutatakse läbiva õhu vooluhulga reguleeri- miseks näiteks pneumaatilise täituri liikumiskiiruse reguleerimiseks. Drosselid võivad olla nii reguleeritavad kui ka mitte reguleeritavad
· vähenevad kulutused vahetule tööjõule (80-90%) · vähenevad kulutused tootmise planeerimisele ja juhtimisele (65%) · vähenevad kulutused järelevalvele (70%) · tõuseb individuaalne tootlikkus · vähenevad kulutused instrumendimajandusele (35%) · vähenevad kulutused praagile ja selle ümbertöötlemisele (65%) 30.31 Suletud ja avatud kontuuriga juhtimine. ● avatud juhtimissüsteemid – juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest – puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus) üle; ● suletud juhtimissüsteemid – juhtimissignaali moodustamiseks kasutatakse vähemalt kaht signaali: etteandesignaali ja vähemalt üht juhitava suuruse väärtusest sõltuvat tagasisidesignaali; 32. Mis on ringinterpolatsioon? Tuua näide. Ringinterpolatsioon on tööliikumine programmeeritud ettenihkega. On vaja
sugused elektromehaanilised või muud elektriaparaadid (releed, kontaktorid, kontaktivabad loogikaelemendid, pooljuhtlülitid jne); automaatelektriajam kõik juhtimistoimingud teevad automaatjuhtimis- aparaadid, inimese osavõtt piirdub elektriajami töö jälgimisega. Elektriajami juhtimiseks kasutatavate signaalide arvu järgi liigitatakse tema juhtimissüsteemid järgnevalt: avatud juhtimissüsteemid juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus, moment, võimsus vm) üle; suletud juhtimissüsteemid (joonis S1) juhtimissignaali moodustamiseks kasutatakse vähemalt kaht signaali: etteandesignaali ja vähemalt üht juhitava suuruse väärtusest sõltuvat tagasisidesignaali; Joonis S.1
otsustada, milline signaalielement edastada järgmisena. Väljas FSN sisaldub edastatava signaalimooduli järjenumber. Väljas BSN sisaldub viimasena vigadeta vastu võetud signaalimooduli järjenumber. Seda välja kasutab vastuvõtja selleks, et määrata vastusena saadetav signaalimoodul. Väljade FIB ja BIB sisu järgi määratakse kordusena saadetavad signaalimoodulid. Väljas FSN sisalduv signaalimooduli järjenumber on omakorda seotud viimase vigadeta edastatud juhtimissignaali mooduli järjenumbriga 16 31.LSSU moodul Kanali olekumoodulid LSSU edastavad võrgusõlmede vahel andmeid signaalkanali jooksva seisundi kohta. Tavaoludes LSSU mooduleid ei edastata. Neid kasutatakse vaid juhul kui mingid sündmused mõjutavad kanali võimet edastada juhtimissõnumeid. Sarnaselt FISUga on ka LSSU seotud viimase vigadeta edastatud juhtimissignaali mooduliga
otsustada, milline signaalielement edastada järgmisena. Väljas FSN sisaldub edastatava signaalimooduli järjenumber. Väljas BSN sisaldub viimasena vigadeta vastu võetud signaalimooduli järjenumber. Seda välja kasutab vastuvõtja selleks, et määrata vastusena saadetav signaalimoodul. Väljade FIB ja BIB sisu järgi määratakse kordusena saadetavad signaalimoodulid. Väljas FSN sisalduv signaalimooduli järjenumber on omakorda seotud viimase vigadeta edastatud juhtimissignaali mooduli järjenumbriga 16 31.LSSU moodul Kanali olekumoodulid LSSU edastavad võrgusõlmede vahel andmeid signaalkanali jooksva seisundi kohta. Tavaoludes LSSU mooduleid ei edastata. Neid kasutatakse vaid juhul kui mingid sündmused mõjutavad kanali võimet edastada juhtimissõnumeid. Sarnaselt FISUga on ka LSSU seotud viimase vigadeta edastatud juhtimissignaali mooduliga
Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi pneumojaotite konstruktsioon areneb
Pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi pneumojaotite konstruktsioon areneb
hoida nende vahet r - y s minimaalsena. Sõltumata väliskeskkonna tingimuste ja juhitava süsteemi parameetrite Joonis 5.2 Regulaatori realiseerimine närvivõrgu kujul muutumisest, regulaator on alati võimeline genereerida sellise juhtimissignaali, et hoida juhtimissüsteemi väljundit seadesuuruse väikeses ümbruses. Selles seisnebki algoritmi adaptiivsus. 5.3 Närvivõrkude kasutamine PID-regulaatori sünteesil On teada, et õigel proportsionaal-, tuletuslik-, ja integraalkomponentide valikul PID- regulaator võib juhtida lineaarseid süsteeme: 1 W PID ( s ) = K 1 + K 2 + K 3 s . (5.3)
hoida nende vahet r - y s minimaalsena. Sõltumata väliskeskkonna tingimuste ja juhitava süsteemi parameetrite Joonis 5.2 Regulaatori realiseerimine närvivõrgu kujul muutumisest, regulaator on alati võimeline genereerida sellise juhtimissignaali, et hoida juhtimissüsteemi väljundit seadesuuruse väikeses ümbruses. Selles seisnebki algoritmi adaptiivsus. 5.3 Närvivõrkude kasutamine PID-regulaatori sünteesil On teada, et õigel proportsionaal-, tuletuslik-, ja integraalkomponentide valikul PID- regulaator võib juhtida lineaarseid süsteeme: 1 W PID ( s ) = K 1 + K 2 + K 3 s . (5.3)
Dioodi tööpõhimõte alaldis on näidatud Joonis 3.11. A C Joonis 3.10. Dioodi tähistus skeemil ja tunnusjoon [8] Vahelduvvoolu puhul läbib dioodi ainult see komponent, mille puhul on pinge anoodil suurem kui katoodil. Selle tulemusena on väljundis pulseeriv alalisvool. Diood toimub alaldina järgmiselt. Diood laseb läbi ainult siinuspinge poolperioodi pärisuunas. Dioodi eeliseks on lihtsus ning ta ei vaja eraldi juhtimissignaali, mis teeb tema kasutamise isereguleeruvates süsteemides väga mugavaks. 22 Joonis 3.11. Alaldi tööpõhimõte [9] 3.8.2. Transistor Transistor (transistor) on elektrilise signaaliga juhitav pooljuhtlüliti. Transistor juhib elektrit elektrilise signaali rakendamisel Gate´le (G) vaid siis, kui pinge kollektoril (C) on kõrgem kui emitteril (E). Joonis 3
reziim ge = ge(pe)min kaudu. - tühikäigureziim , pe = 0. Lubatud tehnilist laeva täiskiirust vähendatakse ekspluatatsioonis veel Programmeeritav kontroller annab juhtimissignaali peamasina vastavalt ilmastiku ja navigatsioonitingimustele koefitsendi kv Tingimust , et mehaanilise võimsuse kaod (Nm) püsipööretel on igareziimsele regulaatorile 5 ja sõukruvi sammu juhtimise konstantne suurus (Nm = const.) võib kasutada mootori ligilähedase korda mehhanismile 2,8 ja 7
annaabi.ee 
