See teadus peab arvestama ja arvestabki kõiki mitmekesiseid seoseid, mis seaduspäraselt moodustuvad keeruliste süsteemide üksikosade vahel ning mis määravad nende omadused, käitumise, arengu, hävimise ja taastumise. Samuti on küberneetilisele lähenemisviisile iseloomulik keskkonnamõju arvesse võtmine juhtimissüsteemides toimuvate nähtuste vaatlemisel. Masinteaduse eesmärkideks on kindlaks määrata olulised faktid, mis on omased kõigile juhitavatele süsteemidele, välja selgitada juhitavatele süsteemidele omased kitsendused ja määrata kindlaks nende päritolu, leida üldised seadused, millele juhitavad süsteemid alluvad ning kontrollida kõiki tegevusi praktikas ning inimeste näitel. (Lerner, 1973) Küberneetika kui teadus juhtimisest ei uuri kõiki süsteeme üleüldse, vaid ainult juhitavaid süsteeme. See-eest hõlmab küberneetika rakendusvaldkond vägagi erinevaid süsteeme tehnilisi, bioloogilisi ja ökonoomilisi
pneumojaotites. Levinumad on klappidega pneumojaotid (vt. Sele ll. voi ) siibriga pneumojaotid (vt. Sete 12.). Ball seat Disc seat Sele l l. - Klappideņ pneumojaotid ( kuulklapi ga jataĮdrikklapiga) Erinevus eelnevalt käsitletud pneumojaoütest on erinevus ainuĮt pneumojaoti juhtimises. Analoogitiselt pneumaatiliselt juhitavatele pneumo3aätitele _ on ka 9Įektr9magnetiga pnerrmojaotite juures kasutusel terminįd mono- ja bistabiilne pneumojaoti (vt. Sele 13.). t5 Longitudinal slide -) Suspended disc -) Sele 12 - Siibriga pneumojaotid Monostable Bistabte
seosteanaluusist lähtudes olla mõju juhitavale protsessile, st võib eeldada nende tegurite mõju pustitatud juhtimisulesande alternatiivide sisenditele või elluviimise tulemustele; b) modelleerida kvantitatiivselt juhitamatute tegurite taseme (väärtusste) muutumistendentsid alternatiivi teostamise ajaks ja juhitamatute tegurite mõju intensiivsus nii juhitavatele teguritele (alternatiivide ruumile) kui ka alternatiivide realiseerimise tulemustele juhitava protsessi senist toimimist või analoogseid protsesse iseloomustavate andmete alusel; c) prognoosida juhitamatute tegurite väärtused (tase ja hajuvus) alternatiivide elluviimise ajal ning nende tegurite mõju tulemus nii juhitavatele teguritele (alternatiivide ruumile) kui ka alternatiivide elluviimise tulemustele (väliskeskkonna tegurite väärtuse prognoosimist).
lubatavate lahendite hulk. Lahendite lubatavus on määratud lisatingimuste ehk kitsendustega.
Lisatingimused võivad olla antud nii võrrandite kui võrratuste kujul
Optimeerimisülesannete olemus: Kui kitsendused moodustavad võrrandisüsteemi m võrrandiga
gj(y1, ..., yn)=0, j = 1, ..., m;
siis, juhul kui m=n, saadakse üks lahend; m>n, lahend puudub; m
2. Igapäevane: - kontrollida mahutis õlitaset ja vajadusel lisada - jälgida õli kvaliteeti, õhu sattumisel õlisse tekib õli pinnal vahu mullikesed, vee sattumise muutub kaotab õli temale vastava spetsiifilise värvi - jälgida , et ühenduskohtades ei oleks lekket - jälgida õli filtrite mustumist diferentsiaalmanomeetri või manomeetrite järgi peale ja enne filtrit - jälgida õli temperatuuri ja selle muutust põhjustavaid tegureid - vajadusel kontrollida el. juhitavatele solenoidklappide toitepinget,mis ei tohi ületada +10% ja olla vähem kui – 5% - jälgida õlirõhku süsteemis, vajadusel reguleerida reduktsioon, ülelaske ja kaitseklappe - ajami töötamisel jälgida ebaloomuliku müra ja löökide puudumist . 3. Kord nädalas: - pesta imipoole õlifiltrid firma poolt soovitatud lahustis ja puhastada filterelemendi pinnad mittemetalse harja või pintsliga - ettenähtud tööaja möödudes filterelemendid vahetada
järgmised etapid: Tuua teoreetilise analüüsiga välja juhitamatud tegurid, millel võib kvalitatiivsest seosteanalüüsist lähtudes olla mõju juhitavale protsessile. Modelleerida kvantitatiivselt juhitamatute tegurite taseme muutumistendentsid alternatiivi teostamise ajaks ja juhitamatute tegurite mõju intensiivsus nii juhitavatele teguritele kui ka alternatiivide realiseerimisi tulemustele juhitava protsessi senist toimimist või analoogseis protsesse iseloomustavate andmete alusel. Prognoosida juhitamatute tegurite väärtused alternatiivide elluviimise ajal ning nende tegurite mõju tulemus nii juhitavatele teguritele kui ka alternatiivide elluviimise tulemustele.
Erinevuseks, võrreldes personaalse mõõtmega, on juhtimise vaatlemine juhi ja juhitava interaktsioonina (juhi mõju ja juhitava reaktsioon). Funktsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kuidas toimub juhtimine ja kuidas see mõjutab juhitavaid? Esiteks iseloomustab see aspekt juhtide ja juhtimisorganite tegevust ning kujundamist siin võib vaadelda ka juhtide tegevuse spetsiaalseid karakteristikuid (nn juhtimisstiile). Teiseks iseloomustatakse juhtide mõjusuhteid juhitavatele (nt juhtimise tõhusus) võrreldes protsessuaalsete mõõtmetega sisaldab see kahte täiendust: juhtimisorganite kujundamist ja juhtide mõjusuhteid juhitavatele. 23 Koostatud Schierenbeck, H. Grundzüge der Betribswirtschaftslehre. 15. Aufl. München: R. Oldenbourg Verlag, 2000 lk. 82 alusel. 24 Korraldus, kava, asetus (VS, 1999 TEA Kirjastus, lk. 135) 25 Thommen, J.-P.: Management und Organisation. Konzepte. Instrumente. Umzetzung. Zürih: Versus Verlag, 2002, lk. 49; Bormann, D
annaabi.ee 
