Franz Kafka „Protsess“ Lühikokkuvõte Romaan algas Josefi ootamatu vahistamisega tema sünnipäeval. Josefile aga ei öeldud, milles teda süüdistati. Peale ülekuulamist ütles inspektor talle, et ta on arreteeritud, kuid ta võib endiselt tööl käia ja elada edasi nii nagu varemgi. Peale tööd vabandas Josef perenaise ees oma vahistamist, kuid perenaine tundus seda mitte pahaks panevat. Seejärel ootas ta Bürstnerit, et vabandada ka tema ees, sest ülekuulamine oli tema toas toimud. Bürstner oli esialgu hämmeldunud,
parajaks tänavatel kõndides. Heleni märguanne oli lahtine aken, see tähendas, et õhk on puhas. Nad rääkisid. Helen küsis, et miks Josef tagasi tuli, aga Josef ei suutnud seda öelda. Josef jäi Heleni juurde ööseks. Järgmisel päeval tuli Heleni juurde ta vend Georg. Josef peitis end Heleni riidekappi ning pabernuga kaitseks. Georg õnneks ei märganud mitte midagi. Helen valetas talle, et tal pea valutab. Peale Georgi külastust tundis H hirmu ning ta pidi otsemaid Josefi Münsterisse tagasi viima. Helen ja Josef sõitsid hotelli Josefi kohvrit tooma. Helenil tuli mõte, et ta läheks koos Josefiga Saksamaale ära. Nad leppisid kokku, et nad jätkavad teed koos Zürichist. Nii nad läksid lahku, Josef ostis rongipileti ning Helen enda sõbranna Ella autot tagasi viima. Josef läks ühte pansionaati, ta pani kohvri tuppa ning maksis nädal ette raha ära, et kahtlusi ei tekiks. Ta läks Rein`i kaldale, tukastas seal paar tundi ning
Tema käe all liikus kõik väga aeglaselt. Sümpaatse mulje jättis kohtumaalija Titorelli. Ta püüdis aidata Josef'it tema kohtuprotsessiga. Titorelli seletas asju nii nagu need olid ja tal oli kohtumajas palju tutvusi, mis andis talle eeliseid. Raamat tõlgendab bürokraatiat väga hästi- maailm on muutunud nii bürokraatlikuks, et inimesed ei pruugi üksteisest aru saada ning selle tulemusel võidakse süütuid inimesi süüdi mõista. Näiteid on ka inimlikkuse alal- Josefi süüdistati inimeseks olemises. Ta oli süüdi selles, et ta on olemas ning on inimene. Kui ta tunnistab end süüdi, siis ta mõistetakse õigeks. Ta aga väidab, et on süütu ning hukkub. Inimlikkus on paljuski puudu ka tänapäeval. Helen Tahk
,,Nahkhiir", ,,Öö Veneetsias" ja ,,Lõbus lesk". Käisin esimest korda elus operetti vaatamas ja tegemist oli väga muljetavaldava ja häid emotsioone tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega. Kostüümid ja ka soengud olid pilkupüüdvad, võrratult ilusad ja väga uhked. Operetist jäi mulle eriti meelde Pepi ja Josefi duett. Tegemist oli tõeliselt hea operetipalaga. Hääled olid võrratud, pani lausa imestama, kuidas on võimalikult nii kõrgeid noote võtta ja loo lõpuni nii vastu pidada. Teistes esitatud palades oli naiste diktsioon kehvem kui meestel, nende sõnadest oli peaaegu võimatu aru saada, kuid üldmulje jäi siiski hea. Muusika pärines kõik Johann Straussi loomingust. Tema loomingus on muusika sujuvalt vahelduv, hoogne ning järgmisel hetkel vaikne ja madalam
Lõpuks viiakse nad koonduslaagritesse Prantsusmaal, kust nad põgenevad. Mees saab teada naise haigusest ning raamat lõpeb sellega, et jutustava naine sureb ning lugu kuulav mees saab endale too laevapiletid, viisad ning ka passid ja leiab välismaal võibolla(?) oma õnne. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: Põgeniku naine Ruth peategelased Josefi naine Helen Josef Schwarts (lugu Naise vend Georg jutustav mees) Põgenik (lugu kuulav mees) Tegelase analüüs Lugu jutustav mees (Josef) on keeruline isiksus. Tema loos on kõik nii tõeline, sest ta on seda kõike reaalselt kogenud ja ka kurb, kuid ta suudab sellega teisele inimesele head teha ning neid aidata. Ta jutustab teisele mehele oma loo, tuues välja et kui leiad armastuse ja õnne, tuleb seda hoida ja mitte kunagi käest lasta.
nende peale kaebas, sest see, mida nemad tegid, oli väga tavaline ja nii tehtigi. K püüdis piitsutajale raha pakkuda, aga too keeldus. Josef ei osanudki varem arvata, et neid mehi tema pärast karistatakse, aga nii see oli. Ühte meest ootas ees edutamine, mille kahjuks K. untsu keeras. Piitsutaja hakkas järelandmatult mehi lööma, ega näidanud pisimatki halastuse märki. K. ei suutnud seda taluda ja lõi ukse kinni. Karjed lakkasid, kuid keegi oli majas ka peale Josefi ja ta pidas nendega väiksemat sorti dialoogi, mille järel lahkus. Järgmisel päeval tagasi tulles avas ta ukse jälle ja kõik oli täpselt sama moodi nagu eelmisel päeval. Ta otsustas see kord jääda kauemaks tööle ja väiksemad ametnikudki ei julgenud lahkuda enne kui tema. K. onu ja Leni Onu külastas Josefit harva ja kui ta seda tegi, siis ainult äriasjus. Siiski paisis onu olevat väga häiritud sellest, et K
ajal hääletati selle eest, et Lõuna Triol saaks võimaluse hääletada. Kes hääletab Itaalia poolt, võib Lõuna Trioli jääda, kes aga saksamaa poolt, see võib lahkuda. Ja Josef oli üks nendest, kes selle valiku korraldas. 86% Lõuna Trioli elanikest otsustas lahkuda, jättes oma kodu igaveseks maha, ning minnes koos natsidega. Kui sõda lõppes, naasis Josef tagasi Maria juurde, et aidata tal kasvatada nende üheksat last. Josefi rahutus muutis ta rangeks meheks. Ta oli range vaid teatud momentidel, vahest ka vägivaldne. Ta suutis inimest suurepäraselt alandada, see oli tema talent. Kui noor Reinhold kukkus koolis eksamitest läbi seetõttu, et ta oli rohkem aega ronimisele veetnud, ladus isa välja kogu vägivalla, mis temas peitus. ,,Ma mäletan, Reinhold istus puust laua taga köögis, hoidis oma pead käte vahel, ja nuttis" ütleb Hansjõrg, Reinholdi vend. Sel hetkel sai isa võidutseda
Neil on üle 5000 jumala, nt Päikesejumal, Osiris, Hooros ja Seth. Sellest ajast saab alguse vaaroode tegemine. Keha oli vaja säilitada, sest salapärane Ka(eluvaim) tahab oma kehasse tagasi tulla. Tähtsamad elanikud pannakse haudehitistesse ehk mastabadesse. See kujutab endast justkui sahti, kuhu maa sisse pannakse mumifitseeritud surnu. On arvatud, et püramiid kasvaski sellest mastabast välja. 3 Astmikpüramiid Sakara (60m) on esimene püramiid. Sakarat ümbritseb kõrge müür(9m) Josefi auks. Järgmine on Dasur püramiid (105m) ja lõpuks on Punane püramiid ehk klassikaline püramiid(99m). Gizas asub püramiidide väli, kus on 3 püramiidi (ligi 150m). Selle koha teeb hämmastavaks see, et Heopsi põhi on täisruut ja küljed on võrdhaarsed kolmnurgad. Gizase puhul vaieldakse, et see pole kunagi olnudki matmiskoht. Varasemalt olid nad kaetud lihvitud plaatidega, kuid need on ära varastatud, sest olid tehtud kullast.
• Kuid jumal kaitses ära aetudid • Ismal kasvas üles ja sai suure rahva isaks - Ismaeliite on samastatud araablastega • Kuulekuse proovilepanekuks käskis jumal ohverdada Abrahamil Iisaku (jumala tõotuse väärtuslik pärija) • Abraham kuuletus • Alles viimasel hetkel käskis Jumal tal poisile armu anda • Ohverdati hoopis tihnikuse takerdunud jäär • Egiptuse vangipõlv • Iisaki poja Jaakobi pojad müüsid noorima venna Josefi ehk Joosepi orjaks Egiptusesse, hiljem pidi sinna kolima kogu Iisraeli rahvas • Sattusi egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle • Mooses päästab iisraellased orjandusest välja, tõestades vaarao Ramses II’le, et juudi rahva Jumal on kõige vägevaim • Jumal saatis Egiptusesse kümme nuhtlust • Mooses • Päästab juudid orjusest Egiptuses • Mooses jättis rahva Siinai mäe jalamile ja läks ise üles; hakkas müristama ja välku lööma ning
kuna ta vihkas oma perekonda. Kui nad jõudsid Münsterisse, otsisid nad koha kus maha istuda ning arutasid oma põgenemist. Kokkulepe oli selline, et Helen sõidab tagasi koju esialgu viib auto tagasi, ütleb vanematele , et läheb Sveitsi arstile ja ise sõidab Zürichisse, kus nad peaks ka kohtuma, kui Josef pääseb õnnelikult kohale. Austriasse jõudis mees õnnelikult. Feldkirchis, aga pidas tolliametnik teda kinni ja asi läks politseisse, isegi otsiti Josefi asjad läbi, kust leiti aga üks kiri. ( lk102) See kiri ja Heleni ettenägelikkus päästsid Schwarzi kinni pidamisest. Lõpuks jõudis ka Zchwarz Zürichi. Heleniga kohtus ta hotellis, kus nad elasid nädala. Nad ei saanud ühte tuba võtta, kuna neil olid passides erinevad nimed, seega pidid elama erinevates tubades. Ühel päeval kui Josef Heleni juurde läks leidis ta sealt eest saksa konsulaadi ametniku härra Krauseri. Krauser küsis igasuguseid küsimusi. Kuid Helen luuletas
annaabi.ee 
