Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil.
Jootmine Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada liitetehnoloogiana keevitamist,seda näiteks halvast keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid materjale märgama ning pärast tardumist moodustab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: · joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liidetavate materjalide koostisest, · joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest väiksem, · joodise sulamistemperatuur on liidetavate materjalide sulamistemperatuurist madalam, · jooteõmbluse moodustumine toimub enamasti kapillaarjõudude toimel. Jootmise olulisemad eelised keevitamisega võrreldes on järgmised:
Neutraalsed räbustid 1.Kampol- kollakaspruun klaasjas aine, mida saadakse männivaigu destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. 2. Kõvajoodiste puhul kasutatakse räbustina booraksit Jootmistööriistad – jootekolb, jootepliiats, gaasipõleti, jootejaam, joodiseimur, jootevedelik Jootmise tööetapid – detailide ja jootekolvi ettevalmistamine; jooteliite valmistamine, jooteliite puhastamine Jootekolvi ettevalmistus – detaili suurusele vastava võimsusega jootekolb, puhasta kolvi ots tagist, kuumuta 60C üle sulamistempi, kata kolviots räbustiga ja tinata kolb Jootmine – kanna jootekohale räbusti, Joodisega kaetud kolb aseta jootekohale ja kuumuta jootekohta seni, kuni joodis hakkab laiali valguma. Liiguta jootekolbi mööda jooteõmblust edasi ja lisa vajadusel joodist. Joodetavad detailid peavad olema liikumatult paigal, kuni joodise täieliku tardumiseni
6. Jootmise protsess Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada liitetehnoloogiana keevitamist, seda näiteks halvast keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid materjale märgama ning pärast tardumist moodustab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liidetavate materjalide koostisest, joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus on liidetavate materjalide tugevusest väiksem, joodise sulamistemperatuur on liidetavate materjalide sulamistemperatuurist madalam,
..tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laialdaselt erinevate vask-, valgevask-, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis. Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. 6 Hõbe-vask-tinajoodised: Kuna selle joodise koostisesse kuulub ka tina, siis tungib ta liitekoha lõtku ka ilma räbustita. Kasutatakse peamiselt vask, nikkel ja terasdetailide jootmisel. Hõbe-vask-tsink-kaadiumjoodised: ...kergelt sulavad, plastsed ja hea vedelvoolavusega. Nad annavad tugevaid jooteliiteid. Nendega võib joota vaske, valgevaske, pronksi ja terast mitmesuguste kuumutusseadmetega. Selle rühma
pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. hõbedasulamid Jootmise olulisemad eelised: (Ag -Cu) · kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; · on võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; · protsess keevitamisest kiirem. Jootmise puudus: jooteliite temperatuuritundlikkus (kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise). Väärismetallide sulamid Puhtale väärismetallile lisatakse teisi metalle, et saada soovitavaid töötlemisomadusi, kõvadust ja värvitooni. Puhta väärismetalli hulk sulamis ja ka kallite lisandite (näiteks pallaadium) lisamine mõjutab toote hinda. Vase koguse suurendamisel saadakse punasemat, hõbeda lisamisel aga helekollasemat kulda.
Question 16 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Sulatuslõikamise protsesside hulka ei kuulu Select one: a. laserlõikamine b. plasmalõikamine c. kaarlõikamine d. hapniklõikamine Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Jooteräbusti on ette nähtud Select one: a. joodise sulamistemperatuuri alandamiseks b. joodetavate pindade ja joodise puhastamiseks oksiidkiledest c. jooteliite kasutustemperatuuri tõstmiseks d. joodetavate pindade märgumise parandamiseks ja oksiidide lahustamiseks Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite Select one: a. gaaskeevitust b. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust c. MIG keevitust d. TIG - keevitust Question 19 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Vali üks: a. Co ja Al b. Si ja Mn c. Ti ja Cu d. Al ja Cr Küsimus 33 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Jooteräbusti on ette nähtud Vali üks: a. joodetavate pindade märgumise parandamiseks ja oksiidide lahustamiseks b. joodetavate pindade ja joodise puhastamiseks oksiidkiledest c. joodise sulamistemperatuuri alandamiseks d. jooteliite kasutustemperatuuri tõstmiseks Küsimus 34 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest käsikaarkeevitusel kaetud elektroodiga? Vali üks: a. pulbrilise räbusti abil b. elektroodikatte põlemisega eralduvate gaaside ja sulametalli peal oleva räbuga c. keevitatakse ainult kuivas keskkonnas d. enne keevitamist kaetakse liitepinnad ja õmbluse piirkond õliga Küsimus 35
.tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laialdaselt erinevate vask-, valgevask-, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis. Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. Joodise sulamisel reageerib joodises olev fosfor õhu-hapnikuga. Tekib fosforpetoksiid, millest koos vaseoksiididega saadakse vaskmetafosfaat, mis toimib räbustina. Räbusti jääke (tumedad kohad) ei ole vaja eemaldada, sest nad ei ole söövitava toimega. Tsinki sisaldavad vaseühendid nagu messing, jootmisel tuleb kasutada räbustit (vt, Boliden tabelit). Neid joodiseid ei saa kasutada terase, nikli ega nende ühendite jootmisel kuna liide võib jääda liig rabedaks.
.tehnoloogiliste ja mehaaniliste omaduste poolest on nad paremad vask-tsinkjoodistest. Seetõttu kasutatakse neid tööstuses laialdaselt erinevate vask-, valgevask-, pronks- ja teraste jootmisel. Hõbe-vask-tsinkjoodiseid võib kuumutada gaasipõletiga, ahjus, ja soolavannis. Hõbe-vask-fosforjoodised: Nendel joodistel on vask-fosforjoodistega parem vedelvoolavus ja nad annavad tihedaid ja plastilisi õmblusi. Kaitsekeskkonnaga ahjudes on nad võimelised iseräbustuma. Nende iseärasuseks on jooteliite suur plastsus. Joodise sulamisel reageerib joodises olev fosfor õhu-hapnikuga. Tekib fosforpetoksiid, millest koos vaseoksiididega saadakse vaskmetafosfaat, mis toimib räbustina. Räbusti jääke (tumedad kohad) ei ole vaja eemaldada, sest nad ei ole söövitava toimega. Tsinki sisaldavad vaseühendid nagu messing, jootmisel tuleb kasutada räbustit (vt, Boliden tabelit). Neid joodiseid ei saa kasutada terase, nikli ega nende ühendite jootmisel kuna liide võib jääda liig rabedaks.
kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. · Joodise eelised: o Kõik metallid, sh. halvasti keevituvad, on joodetavad; o On võimalik liita erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh. metalli mittemetallidega; o Protsess keevitusest kiirem. · Joodise puudus: o Jooteliite temperatuuritundlikkus (kuumus võib põhjustada liite tugevuse vähenemise) · Woodi sulam (Wood's alloy) 50% vismuti, 26,7% plii, 13,3% tina ja 10% kaadmiumi o Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuurist · Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis · Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerjalt
Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis- tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt valmistatud ja kontrollitud koonus-kork-kaliibritega. Profiilpindu kontrollitakse sabloonide, lekaalide ja kohtkaliibritega. 2.11. Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil
ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Pilu oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmi- täitvat metallisulamit, mis on võimeline liidetavaid seks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. materjale märgama ning pärast tardumist moodus- Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodis- tab jooteliite, nimetatakse joodiseks. Keevitamisega jootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid. võrreldes on jootmisel mitmeid iseärasusi: Jootmistehnoloogia koosneb järgmistest etap- · joodise ja jooteõmbluse koostis erinevad liide- pidest: tavate materjalide koostisest, · liidetavate pindade ettevalmistus puhastamine · joodise ja moodustunud jooteõmbluse tugevus mustusest ja oksiidikilest;
H7/h6 - eelisist, vahetushammasratas metallilõikepingi võllil, frees tornil, tsentreeriv äärik või aste või juhtsoon, kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, klapisäär juhtpuksis, kolb pneumopuurmasina silindris); H8/h7 - kepsupea polt kepsus, vahetatav mõõteotsik mõõtevarbas ja H9/h8; H8/h8; H9/h9 (mugavpaigutusistud) - vähekoormatud rihma- ja ketiratas võllil, kaitsesidur võllil, laagriliuad poolitavas laagrikeres. H11/h11 ja H12/h12 - kaane ja kere tsentreerimispind, keevis- ja jooteliite kaaspinnad, liist ja soon kõrguses, ühenduspolt ja selle ava täpsel koostamisel. H7/g6; H9/f8 ja H10/c9 (keskpaigutusistud) -kasutatakse kui täpsem paigutamine on oluline, kuid suurendab koostamisvabadus on vajalik. H10/d9 ja H11/c10 (lobepaigutusistud) - koostamine kerge. Siirdeistud. H/js - nõrgalt tsentreeriv, annavad ainult (0,5...0,6) % pinguga liiteid.seega tsentreerimistäpsus ei ole
annaabi.ee 
