pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. Jootmisviise liigitatakse kõige sagedamini liigitamist jootekoha kuumutamise viisi järgi. Jooteljootmisel e. tõlvikuga jootmisel kuumutatakse joodist ja jooteliidet jootli e. jootetõlviku abil. Gaasjootmisel toimub kuumutamine gaasileegi abil nagu gaaskeevitamiselgi. Ahijootmisel kuumutatakse tooteid ja joodist ahjus. Induktsioonjootmine toimub kasutades induktsioon- e. kõrgsageduskuumutamist. Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjootmisel kuumutatakse
4. Rose 50 93,75 sulam Vismut Plii 25 Tina 25 Newtoni sulam 5. Vismut Plii 50 95 Tina 31,25 18,25 Sulamite valmistamiseks tuleb komponendid sulatada tiiglis ja hoolikalt segada. Komponentide sisaldust kombineerides on võimalik saada nn. vahepealseid sulamis- temperatuure. Joodiste ja jootekoha kuumutamine toimub madalatemperatuuriliste ja pehme-joodiste korral enamasti tõlvikutega, suuremate pehmejoodistega joodetavate detailide korral käsutatakse ka jootelambi või gaasipõletiga. Kõvajoodiste korral käsutatakse kas jootelampi, gaasipõletit või elektrikaart. Tabel 10. Kergsulavad (pehmed) joodised. Sulamis- Jrk. nr. Koostis % temperatuur Kasutusala °C 1
Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust. Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust 9 sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni.
sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Räbustid on abimaterjalid jootekohtade kvaliteedi ja töökindluse tagamiseks. Räbustid väldivad jootekoha oksüdeerumist ja kõrvaldavad oksüdikihi joodetava metalli pinnalt. Tavatingimustes on enamkasutatavateks räbustiteks kampol, okaspuuvaigust saadav -80% ulatuses QgHigCOOH-st koosnev kollane kuni tumepruun rabe, klaasjas aine (käsutatakse vase ja selle sulamite jootmiseks), ja kloortsink (ZnCl), mida saadakse soolhappes tsinki lahustades (põhiliselt raua jootmiseks). Tabelis 12 on toodud mõned käsutatavad räbustid. ELEKTRIMATERJALID 24
hakanud kristalluma, sest nende voolavus on vähenendu. Nagu puhumist, nii on ka klaasi jootmist võimalik automatiseerida, kuigi see on märksa keerulisem. Kinnijootmise teel saab mitmesuguseid klaasnõusid ja aparatuuri osi välisõhust püsivalt ja hermeetliselt eraldada. Sedasi joodetakse kinni hõõglambipirne, kineskoope ja muid seadmeid. Klaasi sisse saab joota ka metalltraati. Siingi on esmatähtis paisumistegurite sobivus, et hoida ära jootekoha pragunemist. Peaaegu iga klaasisordi jaoks on võimalik leida sobiva paisumisteguriga metall, näiteks keemiliselt vastupidava klaasi sisse jootmiseks sobib plaatinatraat. Hõõglambipirnide valmistamisel on klaasi sisse joodetud traadist läbiviigid hädatarvilikud. 11 Mehaanilised võtted Alati ei piisa ainult keemilistest võtetest, et anda klaasesemetele soovitud suurust ja kuju
: a. Tavaline teras b. Roostevaba teras c. Messing d. Alumiinium e. Vask 2 : 1,00 Miks vajavad termopaarid nn külma koha kompensatsiooni? : a. Järgneva seadmega ühendamisel tekib seal samuti temperatuuride vahe ja elektromotoorjõud. b. Muidu bimetall kaardub väiksema soojuspaisumisega metalli suunas. c. Termopaar kuumeneb vastasel juhul üle. d. Termopaar jahtub vastasel juhul liiga alla. e. Et vältida jootekoha ülessulamist. 3 : 1,00 Kas interdistsiplinaarsete süsteemide projekteerimine on : a. liidetavate tehnoloogiate summeerimine b. liidetavate tehnoloogiate sobitamine iga projekteerimisetapi lõpul c. pidev tehnoloogiate sünergia otsimine 4 : 1,00 Paindtootmissüsteem koosneb : a. robotitest b. APJ pinkidest c. konveieritest d. automaatlaost e. mõõteseadmetest 5 : 1,00
Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust. Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni. Joodisevallid tekivad jootekohas joodetavate pindade puuduliku kuumenemise tõttu
Halval märgamisel ei saa tugevat õmblust kuna joodis võtab kera kuju ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust. Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni. Joodisevallid tekivad jootekohas joodetavate pindade puuduliku kuumenemise tõttu
Jootekohtade temperatuuride vahemärginmuutumisega kaasneb voolu suuna muutus. Suurus α=𝛽 − 𝑒 𝑑𝑇 iseloomustab metalli või pooljuhti ning teda nimetatakse termoelktromotoorjõu teguriks. Peltier’ efekt-erinevatest metallidest või pooljuhtidest koostatud ahela jootekohtades toimub voolu mõjul soojuse neeldumine või eraldumine. Peltier efekt on Seebecki efekti pöördefekt. Eralduva soojushulga määrab avaldis QAB=ΠAB*q= ΠAB it, kus q on jootekoha läbinud laeng ja ΠAB Peltier tegur. Voolu suuna muutmisel vastupidiseks muutub QAB märk, siis toimub soojuse neeldumise asemel eraldumine.Peltier ja termoelektromotoorjõu teguris on omavahel seotud avaldise ΠAB= αABT kaudu. Thomsoni efekt-kui tekidada homogeenses vooluga juhis temperatuurigradient, siis seal kas eraldub või 𝑑𝑇 neeldub soojus
63 Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlev- misväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, gaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitus- näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas. voolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad Jootmisviise liigitatakse kõige sagedamini gaasileegi. Tänapäeval kasutatakse universaalseid liigitamist jootekoha kuumutamise viisi järgi. keevitus-lõikepõleteid, millega on võimalik nii gaas- Jooteljootmisel e. tõlvikuga jootmisel kuumutatakse keevitada kui ka gaaslõigata (vt. p. 2.4.5). Keevita- joodist ja jooteliidet jootli e. jootetõlviku abil. Gaas- misel kasutatakse lisametalli (traat, vardad), mille jootmisel toimub kuumutamine gaasileegi abil nagu keemiline koostis peab olema keevitatavale metallile gaaskeevitamiselgi. Ahijootmisel kuumutatakse too- lähedane
annaabi.ee 
