kuuest arvas enda teadmisi heaks (hinne4), üks mees andis endale hinde 3 ja kaks meest arvasid oma teadmisi halvaks (hinne2) Mehed 2 3 4 33% 50% 17% Joonis15. Meeste enesehinnang rõivahoolduses 17 8. KOKKUVÕTE Küsitluses osales 22 vastajat, neist 16 olid naised ja kuus mehed. Suur osa vastajates oli 20-24 aasta vanused mehed ja naised, kellest enamus omas keskharidust. Küsitlusest selgus, et Vastajad pigem jälgivad toodetele õmmeldud trükiseid, ja need on end igati õigustanud. Iga toote puhul neid küll ei
Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall. Otsajoonelt liigutakse criss-crossiga keskjooneni-sealt 2x1 tagasi. See mängia, kes saab söödu keskjoonel- paneb palli maha ja spurdib tagasi 3-p jooneni kaitsesse. Ülejäänud kaks mängiat muutuvad ründajateks. Harjutus13. Joonis15. 1 ja 2 alustavad 2x1 sööduga #1 vastu. Lubatud on 1 põrgatus. Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16. Vile peale ründaja viib põrgatusega vastaskorvi ja kaitse peab jõudma kaitseasendisse põrgatajale ette enne kui viimane läheb sammudesse. Harjutus 15. Joonis17. Vile peale alustavad paarilised liikumist kaitseasendis kuni keskjooneni. Siis võitlus palli
or even cooking. By the estonian traditions kinitting has always been the womens work. 13 Lisad Joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 Joonis 6 Joonis 7 Joonis 8 14 Joonis 9 Joonis 10 Joonis 11 Joonis 14 Joonis15 Joonis 12 Joonis 13 Joonis 16 15 Kasutatud kirjandus Kindakirju Viru-ja Võrumaalt, TPU Kirjastus, Tallinn 2000 16
Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall. Otsajoonelt liigutakse criss-crossiga keskjooneni-sealt 2x1 tagasi. See mängia, kes saab söödu keskjoonel- paneb palli maha ja spurdib tagasi 3-p jooneni kaitsesse. Ülejäänud kaks mängiat muutuvad ründajateks. Harjutus13. Joonis15. 1 ja 2 alustavad 2x1 sööduga #1 vastu. Lubatud on 1 põrgatus. Peale viset kaitse #1 söödab palli äärelt tulnud neljale, ei minna üle välja teise korvi #2 vastu. Harjutus 14. Joonis16. Vile peale ründaja viib põrgatusega vastaskorvi ja kaitse peab jõudma kaitseasendisse põrgatajale ette enne kui viimane läheb sammudesse. Harjutus 15. Joonis17. Vile peale alustavad paarilised liikumist kaitseasendis kuni keskjooneni. Siis võitlus palli
Arvestatav/ Mitte 1 45.7 arvestatav 6 % 18 Joonis 14. Kuidas teie arust tuleks hinnata käsitöö, puutöö, kehalise kasvatuse, kunsti ja muusika tunde? (Võhma Gümnaasium) 2. 6 Koolitoit Vastuste põhjal selgub, et Haljala kooli õpilaste arvates on nende koolitoit keskpärane või hea. 1 0 0% 2 4 15.4% 3 10 38.5% 4 10 38.5% 5 1 3.8% Joonis15 Kuidas olete rahul kooli toiduga? (Haljala Gümnaasium). Vastuste põhjal selgub, et Võhma kooli õpilaste arvates on nende kooli toit pigem keskpärane. 1 1 2.9% 19 2 4 11.4% 3 15 42.9% 4 9 25.7% 5 5 14.3% Joonis 16.Kuidas olete rahul kooli toiduga? (Võhma Gümnaasium) Haljala kooli õpilased soovivad oma koolis süüa: Praadi (6) Maitseained ja erinevaid kastmeid (5)
kuul (11) surutakse õlirõhu toimel tihedalt oma pessa. Õlirõhk lükkab kolbi (3) paremale ning kolb omakorda surub siduri kettad tihedalt kokku. Siduri (12) rumm ja trummel (1) hakkavad koos pöörlema ja sidur on ühendatud. Siduri uuesti lahutamiseks katkestatakse õlirõhk siduri trumli ja kolvi vahel, surveklapi kuul paiskub tsentrifugaaljõu toimel oma pesast välja ning seetõttu saab kolb vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. Joonis15. 3.3. Pidurid Planetaarreduktoris kasutatakse kahte tüüpi pidureid: ketas- ja lintpidureid. Ketaspidurid on oma ehituselt sarnased siduritega, erinevus on ainult selles, et ketaspidurites ei ühendata veetavaid kettaid mitte trumli, vaid planetaarreduktori kere külge. Kui vedavad ja veetavad kettad omavahel ühendada, siis osutub ketaspiduri rumm kere külge blokeerituks ja pidur töötab.
Laudisteel seisab lapsevanker, mille esiratta diameeter on 10 cm. Joonis 14. Laudistee ja riietuskabiini kaugus. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) 28 Kommentaar: Rannahoone kõrvalt minev laudistee ja riietuskabiini kaugus teest. Ratastooliga on võimatu ligineda riietuskabiinile, kuna liivane pinnas on pehme ja ratastool vajuks sisse. Puudub ligipääs riietuskabiinile ratastooliga liikleja jaoks. Intervjueeritavate hinnangul ei vasta riietuskabiin invanõuetele. Joonis15. Paralleelse laudistee merepoolne ots. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Paralleelse laudistee merepoolne ots. Madala veeseisu tõttu on mere piirini umbes 80 m. Lahtist liiva on vähem, kuid näha on liivavalle ja adruhunnikuid, mis täkistaksid ratastooliga liiklemist. Joonis 16. Laudistee kõrguste vahed. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Paralleelse laudistee kõrguste vahed. Laudistee merepoolne ots, kõrguste vahe laudistee serva ja pinnase vahel, kõrgus 17 cm. 29
annaabi.ee 
