- Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni ja jooksuharjutused mäkke Hüpped: - Pikad hüpped hüpped jalalt-jalale seerias 20-40 hüpet, treeningul 300-500 hüpet - Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine
· Jooks erinevate pikkusega lõikudel hüpet kiirusega 80% · Mäkkejooks erineva pikkusega · Nn ,,pöiahüpped" treeningul lõikudel 600-800 hüpet · Spurdid mäkke kuni 40 m Jõutreening: · Stardiharjutused mäkke · Lihasvastupidavuse · Kõnni ja jooksuharjutused mäkke arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. Pallimäng: · Jalgpall liivas. I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Treeningvahendid novembris. Jõutreening: Jooks: · Tõkkeastumised (kasutada mansette,
Koosneb 11-12 laulust, igaüks arendab konkreetseid võimeid. Erineva raskusastmega harjutused 1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi. Suheldakse rühmaga. 8. osa: intervall 9. osa: võimsus, sügavad ja võimsad liigutused. 10. osa: alakeha vorming-jalgadele ja kõhulihastele toonuse andmine. 11. osa: venitus, lõdvestus. Uus-Meremaa firma. Maailma suurim muusika saatel tehtavate harjutuste varustaja spordiklubidele. BodyStep ja BodyPump olid esimesed
intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb erialane soojendus, mis viiakse läbi harrastatava spordiala spetsiifiliselt, et tagada vajalike treening- või võistlusharjutuste optimaalne sooritus. Jooksutrenn peaks algama hästi kerge aeroobse tegevusega ehk sörkjooksuga. Sellele järgnevad venitamise harjutused ja kehaosade ringitamised, siis kiirendused ning jooksuharjutused ja kõige lõpuks põhitreening, millele järgnevad jälle venitused. Ujumises on absoluutselt vajalik õlad ja teised liigesed soojaks teha enne, kui basseini lähed. Esimesed otsad võiksid olla kerge suplus ja lõppu basseini ääres venitused, siis seejärel alustada ujumistreeninguga. Võitluskunsti treeningul tuleb alguses teha üldine soojendus ehk sörkjooks ja venitused ning ka mõned löögiharjutused. Jõutreeningul peab lihased korralikult soojaks saama, et vältida treeningul
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks. · Põhiosa - peeglijooks muusika saatel (läbi teha rida jooksmisele olulisi harjutusi) KILEKOTID juurde! · Lõpetav osa LM
impact osa (â 10 min. ) ning seejärel lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi kasutades tugevdatakse tasakaalustatult kõiki lihasgruppe. Efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse sageli mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, kerged hantlid 0,5-1,5 kg jne.) Liigutuste tempo on rahulik, mis võimaldab harjutusi sooritada õige tehnikaga. Seetõttu sobiv ka neile, kes ei oma eelnevaid liikumiskogemusi või kellele on vastumeelt koordinatsiooninõudvad liikumiskombinatsioonid ning hüplemis- ja jooksuharjutused. Tund lõpeb venitusharjutustega. · fit- palliga aeroobika- harjutused sooritatakse pallil istudes, lamades või pallile toetudes. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu, liigeste liikuvust. Sobiv kõigile, eriti aga neile, kellel suur koormus jalgadele on vastunäidustatud. · Cardiobody- suurema intensiivsusega body-aeroobika tund, kus
Pikad horisontaalsed hüpped (kestus üle 10 sek) ja lühikesed horisontaalsed hüpped (paigalt kaugus-, kolmik-, viisikhüpe) loovad aluse intensiivsematele vertikaalsetele hüpetele (tõkkehüpped ja sügavushüpped). Oluline on jälgida, et vertikaalsete hüpete kasutamise vahel oleks taastumiseks vähemalt 48 tundi, horisontaalsete hüpete puhul 24 tundi. Kiirustreeningu abistavate treeninguvahendite hulka kuuluvad ka mitmesugused erialased harjutused ehk jooksuharjutused ("drillid"), mis on suunatud kiirusharjutuste koordinatsioonilisele küljele. Neid harjutusi sooritades eraldatakse teadlikult üksikuid harjutuse osi tervikust. Tüüpilised "drillid", mida kasutavad sprinterid: · põlvetõstekõnd, · põlvetõstejooks, · sammhüpped kiirusele ja võimsusele, 9 · pöiajooks, · pöiatõukehüplemised, · sääretõstejooks, · "kätejooks".
Eesmärk on täiustada jalgadega äratõuget. 3. Sooritada tirel ette nii väiksel alal kui võimalik. Eesmärk on täiustada kägarasendi võtmist. (NB! Võta kohe põlvede alt kinni) 4. Sooritada tirel ette nii vaikselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise tehnikat. 5. Sooritada tirel ette nii kiiresti ja nii aeglaselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise tehnikat. 4. Jooksuharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10 min). 1) Kõik võtavad kolonni, käed vastasõpilase õlgadel, jooks ümber torbikute. Lapsed jaotatakse kahte leeri: 2) Kiire jooks saali otsa, tagasi sörkides. (seina ääres) 3) Pölvetõstejooks 4) Sääretõstejooks 5) Galopp ühe küljega 6) Galopp teise küljega 7) Kesklemine MÄNG: Lapsed on juba kahes leeris, üks leer moodustab ühe võistkonna, teine teise. Saali tagaotsas on
Staadioni ring on 250-400m. Jooks peaks olema sellline et esimesed kolm ringi on rahulikus tempos ning järgmised 4 ringi tuleb joosta 80 protsendilise kiirusega. Kiirele jooksule järgneb puhkust kuskil1-2 minutit ning seejärel tuleb teha sama seeriat 2-3 korda. Selliste jooksuharjutustega saab sportlane parandada oma vastupidavust mis aitab tal näiteks jalgpalli väljakul rohkem joosta ja teha tööd. Need jooksuharjutused on suunatud sportlastele kes tegelevad aladega kus kestab füüsiline koormus üle 1 minuti või rohkem nagu näiteks jalgpall, korvpall, jäähoki, pikamaa jooksud jne. Füüsiline vastupidavus ehk lihaste vastupidavus Ka lihased peavad olema sportlasel vastupidavad, lihaste töö on väga tähtis kuna sporti tehes teeb tööd suureskoguses lihaseid. Lisaks peab olema lihas vastupidav et ta peaks vastu survele mis lihas sporti tehes saab, sest mudu võivad tekkida vigastused
annaabi.ee 
