Nad on täiesti kaitseta ja hoolitsuseta. Lapsed, kes elavad tänaval, kuid käivad aeg-ajalt kodus ja suhtlevad oma perekonnaga. Lapsed, kes on tänaval ainult päeval ja lähevad ööseks koju. Nad teevad tänaval tööd, kerjavad ja varastavad, viies hangitud raha koju. Nende puhul on oht, et nad päris tänavalastest eeskuju võ ttes otsustavad kulutada kogu "teenistuse" enda peale ja katkestavad sidemed koduga. Lapsed, kes elavad tänaval koos perega. Tänaval võib kohata ka jooksikuid, kes on kodunt või lasteasutusest ära mõnest päevast mõne kuuni. Nad elavad tavaliselt mahajäetud majades ja keldrites. Ärajooksmine ei võrdu elamisega tä ;naval, kuid loob alge hulkurluseks ja kodu hülgamiseks. Tänaval on maagiline külgetõmbejõud tegevusetuses vaevlevale lapsele. Miks laps tänavale satub? Enamasti on põhjuseks tõrjutus pere, sõprade, kooli jt poolt. Tõrjutus omakorda on kuhjunud probleemide ja riskitegurite tulemus. perekonna vaesus, vanemate lahutus,
Lisaks toodi õppevahendeid Leningradist, Moskvast ja Riiast. Kuna pärast sõda oli transpordiolud kehvad, hakati koolide juurde internaate looma ning kasutati ka küüditatute mahajäänud maju. 1956 rajatud Rakvere Internaatkool oli Eestis esimene. Algul toodi kohale 210 õpilast, kes pidid olema idee järgi kõige vaesemate perede lapsed. 1. Septembril hakkas kool 7-me klassiga, kus igas klassis oli 30 õpilast. Igal õhtul loeti õpilased üle ning miilits hakkas jooksikuid otsima. Internaatkoolide tähtsus hakkas langema, kui algas tasuta koolivedu ja pikapäevarühmad, kus lapsed said ka süüa (toidu eest maksid vanemad). Toidu saamine hakkas järjest arenema (v.a. internaatides) ning osa sooja toidu kuludest tasusid ka majandid ja ettevõtted. 1981 tuli minister Gretskina Rakvere internaatkooli kontrollima ning otsis igal pool puudusi (nt. miks vene õpilasi nii vähe on, miks on tüdrukute tubades ühesugused heledad päevatekid)
vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer, kuid see hakkas hoopis hoovi prügikastist rämpsu sööma ja Taavi oli selleks korraks pääsenud, kuigi tänaval oleks ta oma kohutava khnusega ikka tähelepanu äratanud. Taavi tahtis minna tuttavate juurde, et nende käest kasvi mütsi küsida (vangidel aeti pea paljaks ja sellepärast oli jooksikuid tänaval kerge ära tunda, sest vabastatud vange sel ajal ei olnud - enamus lasti maha), kuid neid polnud kodus. Viimses hädas lasi ta lihtsalt naabrite uksekella ja pöördus murega sealse vra vantädi poole (kuigi kartis, et see vik ta üles anda), kes andis talle värisevate kätega bareti ja soovis talle jumala nnistust. Õhtul läks ta Selma juurde, kuid see ütles, et ei saa teda enda juurde jätta, kuna
alguses tahtis ta pgeneda vabrikusse sisse, kuid uks oli lukus, sellepärast jooksis ta hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer, kuid see hakkas hoopis hoovi prügikastist rämpsu sööma ja Taavi oli selleks korraks pääsenud, kuigi tänaval oleks ta oma kohutava khnusega ikka tähelepanu äratanud. Taavi tahtis minna tuttavate juurde, et nende käest kasvi mütsi küsida (vangidel aeti pea paljaks ja sellepärast oli jooksikuid tänaval kerge ära tunda, sest vabastatud vange sel ajal ei olnud - enamus lasti maha), kuid neid polnud kodus. Viimses hädas lasi ta lihtsalt naabrite uksekella ja pöördus murega sealse vra vanatädi poole (kuigi kartis, et see viks ta üles anda), kes andis talle värisevate kätega bareti ja soovis talle jumala nnistust. Õhtul läks ta Selma juurde, kuid see ütles, et ei saa teda enda juurde jätta, kuna venelased kuulavad teda pidevalt üle (ei julgenud seepärast ka Evaldiga
vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude, punarindade ja kiurude pesad värskete munadega täituma, hiirepesadesse siginesid pimedad ja magusad hiirepojad ning hämariku saabudes ilmusid rohudzunglitesse tuhatjalgade, konnade, liimukate ning jooksikute näljased hordid. Kõik nad olid omamoodi maitsvad. Pimedas pole silmadest suuremat abi, seepärast juhindub siilivana lõhnadest, häältest ja omaenda rikkalikest elukogemustest. Viimasel ajal on ta märganud, et jooksikuid jääb vähemaks, seevastu loivab üha sagedamini ringi ööliblikate röövikuid. See tähendab, et kätte on jõudmas ööliblikate hooaeg. Kui siilivana umbes kelle kolme paiku öösel rampväsinuna koju naaseb ja magesõstrapõõsa all kerra tõmbab, on seljataga enam kui paari kilomeetri pikkune jahiretk. Selle käigus on ta ennast kurguni täis õginud ja saanud külge paar uut puuki. Tal võiks olla samasugune tunne nagu mehel, kes on pärast paarikümnekilomeetrist
sisse. Mitmed aastad tagasi julgesid mõned mehed sinna sisse tungida, kaasas olid neil tulelaternad ja köied. Äkitselt kustusid tuled laternates ära ja julged mehed pääsesid köite abil suure vaevaga tagasi. Et edaspidi seesugusi julgustükke enam ei tuleks, sai maaaluse käigu sissepääs kinni müüritud. Rahva jutu järgi olnud vanal ajal Ridala kirik selle maa aluse käigu abil Haapsalu lossiga ühenduses seisnud. Ükskord aga, kui trobikond röövleid või jooksikuid endid selle maaaluse käigu sisse tagaajajate eest olla ära peitnud, olla käiguotsad mõlemilt poolt suurte kividega kinnimüüritud ja röövlid olla sääl sees hirmsa otsa leidnud. Katoliku usu ajal seisnud kiriku altari peal kaheteistkümne apostli hõbedast kujud. Need olla sõja ajal sisse pakitud ja altari all olevasse võlvistikku ära
). 15 saj I p hakati üha enam liikumispiiranguid karmistama , kusjuures saksa ja poola küla elanike seisund ühtlustus. 15 saj I p on selgelt võrdsustattud poola-saksa külaelanike seisund. Teatud tingimustel oli lubatud lahkuda, aga summa mille isandale pii maksma oli kahekordn,eisanda luba oli vaja+ oli vaja endale leida asendaja. 15 saj kokkulepped hakkavad ette nägema jooksiktalupoegi karmimalt karistada. Tõendeid, et isandad on tõepoolest oma jooksikuid taga otsinud. Poolas lõplik juurdumine oli 1496 a Pjotrokovi statuut, kus Pjotorkovi maapäeval võeti vastu selged printsiibid, millistel tingimustel tohib ümber asuda.Ainuke legaalne võimalus jääb igast külast ühel isikul üks kord aastas lahkuda. Ülejäänud talurahvas pidi jääma paigale. See isik pidi olema laps, tal pidi olema soov omandada uus kutse või saada haridust. 1509 juba täpsustati, et isik kes võib lahkuda , peab olema alla 12 aastane
hoovist välja ja 600 m kaugusel algavasse metsatukka. Tema jälitamiseks toodi koer, kuid see hakkas hoopis hoovi prügikastist rämpsu sööma ja Taavi oli selleks korraks pääsenud, kuigi tänaval oleks ta oma kohutava khnusega ikka tähelepanu äratanud. Taavi tahtis minna tuttavate juurde, et nende käest kasvi mütsi küsida (vangidel aeti pea paljaks ja sellepärast oli jooksikuid tänaval kerge ära tunda, sest vabastatud vange sel ajal ei olnud enamus lasti maha), kuid neid polnud kodus. Viimses hädas lasi ta lihtsalt naabrite uksekella ja pöördus murega sealse vra vantädi poole (kuigi kartis, et see vik ta üles anda), kes andis talle värisevate kätega bareti ja soovis talle jumala nnistust. Õhtul läks ta Selma juurde, kuid see ütles, et ei saa teda enda juurde jätta, kuna venelased kuulavad teda
annaabi.ee 
