Hõbe (Ag) Helis Lihtsa MJ112 Hõbe Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47 Väärismetall Pehme metall, mis peegeledab valgust Sulab temperatuuril 960 0 C Aatomimass ümardatult 108 Hõbe Kasutati vanasti joodisena ning temast tehti peegleid Vähelevinud, kuid 20 korda rohkem kui kulda Leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl) Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis Omadused Hõbevalge värvusega pehme metall Vasest pehme, kullast kõvem Parim soojus ja elektrijuht Hea peegeldusvõime Hästi töödeldav Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetal
Hõbe Hõbe Hõbe e. Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeri...
Hõbe Janno Puusepp Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IVIII aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Ajalugu Hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks. Tänapäeval kasutatakse hõbedat moodsas tehnoloogias. Hõbe oli populaarne Pärsias, vanad hõbekaevandused olid Kreekas ja Hispaanias. Hõbedat kaevandasid ka foniiklased, kartaagolased ja hiljem vanad roomlased. Kaevandused olid ka Kesk Euroopas ja LõunaAmeerikas. Hõbedale omistati
perioodis. Järjenumber on 49, aatommass 114,82. Indiumis on 49 prootonit ja elektroni ning 66 neutronit. Indium on hõbevalge kergsulav pehme metall, st° 156,78 °C, kt° 2024 °C, tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena pooljuhtide tehnikas ning hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. 1863. a. püüdis Freibergi Mäeakadeemia inspektor Ferdinand Reich avastada Saksamaa metallimaakidest talliumi, Et Reich oli värvipime, siis tegi spektraalanalüüsi tema assistent Hieronymos Theodor Richter, kes pidi otsima maakidest TI rohelise spektrijooni. Ootamatult avastas ta tsingimaagis siniseid spektrijooni, mille värvus sarnanes Indiast pärineva sisise värvainega indigo
pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Omaduse: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma
metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Sümbol on Sn. Tal on 10 stabiilset isotoopi, massiarvudega 112, 114, 115, 116, 117, 118, 119, 120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol
rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väärtustatud kui hinnalist metalli, et valmistada ehteid, ornamente, lauanõusid ja münte. Tänapäeval kasutatakse hõbedat elektriliste kontaktide katmisel, peeglites ja muude keemiliste reaktsioonide katalüüsil. Tema ühendeid on kasutatud
Mangaani lisamine muudab hõbejoodised happekindlaks,liitiumi lisamine parnadab järsult hõbejoodiste voolavust ja märgumisvõimet vaakumis, vesinikus, inertgaasides ning võimaldab neid joota harilikus keskkonnas ilma räbustita. Liitiumlisandiga joodetaval pinnal liitiumhüdroksiid (li oh). Hõbedat, vakse, antimoni , tsinki ja kaadiumi sisaldavate joodiste täieliku sulamise temperatuur on 425..660 C. Kuldjoodised Puhast kulda, selle sulameid hõbeda ja vasega kasutatakse joodisena metallehete ja hambaproteeside valmistamisel, elektonlampide ja vaakumaparatuuri tootmisel, molübdeendetailide jootmisel ja grafiidi ühendamisel metallidega. Kuldvaskjoodised on korrosioonikindlad, lenduvate komponentide puudumise tõttu saab nendega joota kõrgvaakumis töötavaid detaile. Tänu kulla ja indliumi sulamite heale märgamisvõimele ühendatakse nende klaasi klaasi või metalliga Plaatinajoodised. Hea märgamisvõime, kõrge sulamis temp.ja vastupidavus
15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Puhta metallina on ta paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Niklit kasutatakse sulamites vase, kroomi või molübdeeniga. Minu kodus leidub niklit ja selle sulameid laetavates akupatareides, müntides, ehetes. Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsinki (Zn) 30* kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioonpinnetena. Minu kodus leidub tsinki ja selle sulameid veetorudes, akudes, autodetailides ja kreemides. Plii (Pb) 82* neelab hästi röntgenkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on kõrgplastne, märgab hästi teisi metalle (katab hästi teiste metallide pinda), on korrosioonikindel väävelhappes, kus lahustuvad paljud roostevabad terased ja titaan.
Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosioonikindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni. Edasine
kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni- kindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni
kaadium-tsink, ja madalatemperatuurilised joodised. Tina-plii joodiseid kasutatakse ehk kõige laiemalt, sest neil on suur korrosiooni- kindlus. Tina-plii joodiseid kasutatakse vase, valgevase, pronksi, terase, tsingitud terase ja plii jootmisel. Joodiste oleku paremaks mõistmiseks kasutatakse tavaliselt nn olekudiagramme, mille järgi võib täpselt määrata sulamistemperatuuride intervalle igale antud süsteemi kuuluvale sulamile. Plii-hõbedajoodised: Puhta plii kasutamine joodisena on raskendatud kuna ta märgab halvasti ja sulas olekus kergesti oksüdeerub. Plii tehnoloogiliste omaduste parandamiseks lisatakse talle mõnikord hõbedat, samuti tina, antimoni ja vismutit. Hõbeda lisand joodises suurendab selle soojakindlust võrreldes tina-plii joodistega. Tina-tsinkjoodised: Tina-tsinkjoodiseid kasutatakse alumiiniumsulamitest esemete jootmiseks madalal temperatuuril. Väike tsingilisand tinale (kuni 9%) alandab joodise sulamistemperatuuri kuni 199`C-ni
kokkujootmisel Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid materjale sulatamata. Woodi sulam (Wood's alloy) 50% vismuti, 26,7% plii, 13,3% tina ja 10% kaadmiumi Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. Sulab temperatuuril 70kraadi C Hallikas värvus Tihedus 9700kg/m3 Saamine: koostiselementide kokkusulatamisel Rakendused: Joodisena Tulekatisesüsteemide sulavandurina, vedelas oleks soojusvahetajana Torude painutamiseks toru ristlõiget muutmata: tour valatakse täis Woodi metalli, pärast 5 selletahkestumist painutatakse ja see järel sulatatakse Woodi sulam välja Loeng 3 Reaktsioonid metallidega Redoksreaktsioonid Teise Rühma kuuluvad metllide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam okspdeerija kui vesinikioon.Antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu
Joon. 5 Siis hakatakse needivarva otsa ettevaatlikult järk - järgult laiemaks venitama, kuni selle servad painduvad vastu plekki. Lõpuks võetakse needipea vorm ja lüüakse sellega needi kumeraks. Paljudel juhtudel on plekkdetailide otstarbekas ühendada jootmise teel. Jootmisel voolab detailide pindade vahele erisulam (joodis), mis tahkudes need pinnad ühendab. Jootmine on väga levinud ühendusviis elektro- ja raadiotehnikas, aga ka majapidamisriistade. valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on
Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Sulatus tehakse raudtiiglites räbukihi all, metalli valamisel puistatakse sellele väävlipulbrit, mis moodustab väävelgaasi ja hoiab ära metalli süttimise. 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsink Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioonpinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis terasega moodustab ta galvaanilise paari ja, olles anoodiks, lahustub, kaitstes sellega terast korrosiooni eest. Plii Plii neelab hästi röntgenkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on kõrgplastne, märgab hästi teisi metalle (katab hästi teiste metallide pinda), on korrosioonikindel väävelhappes, kus lahustuvad paljud
Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumi valusulamid on hea vedelvoola- vusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja korro- sioonikindluse. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadus- tega (madal sulamistemperatuur, head valuoma- dused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioon- pinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis terasega moodustab ta galvaanilise paari ja, olles anoo- diks, lahustub, kaitstes sellega terast korrosiooni eest. Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel.
Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Sulatus tehakse raudtiiglites räbukihi all, metalli valamisel puistatakse sellele väävlipulbrit, mis moodustab väävelgaasi ja hoiab ära metalli süttimise. 1.1.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsink Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorros-ioonpinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis te-ra- sega moodustab ta galvaanilise paari ja, olles anoodiks, lahustub, kaitstes sellega terast korros-iooni eest. Plii Plii neelab hästi röntgenkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on kõrgplastne, märgab hästi teisi metalle (katab hästi teiste metallide pinda), on korrosioonikindel väävelhappes, kus lahustuvad paljud
Ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. 20. Woodi sulami omapärasus. • Koostis: 50% vismutit, 26,7% plii, 13,3 % tina ja 10% kaadmiumi • hallika värvusega, • tihedus: 9700 kg/m3 • Sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest - sulab temperatuuril 70oC, komponentide sulamistemperatuurid: Bi 271.3 °C, Pb 327.46 °C,Sn 231.93 °C ja Cd 321.07 °C. • Kasutamine: Joodisena, tulekaitsesüsteemide sulavandurina, vedelas olekus soojusvahetajana. 21. Kompleksühendid. + 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? + 24. Kompleksühendite teke. + 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Mis on kompleks- Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille ühend? koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Kuidas tekivad? Keemilist protsessi, mille tagajärjel tekivad kompleksühendid, nimetatakse
ja seda mitte ainult vajadusest metalli sulatada plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. kaitsekeskkonnas (veel parem vaakumis), vaid ka Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eri- - 36 - tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina sulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, on tähtis madal sulamistemperatuur. latte jms., sepiseid ja stantsiseid. Tsink Mg Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioon- 3 pinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis tera-
annaabi.ee 
