Jood - I meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks Miks jood nii tähtis on? Jood on tähtis element kilpnäärme hormoonide - türoksiini ja trijodotüroksiini - koostises. Jood reguleerib organismis energia tootmist. Jood aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi stimuleerimisega. Jood on vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ning kõnelemiseks. Jood on vajalik tervetele juustele, nahale ja hammastele. Mida joodipuudus kaasa võib tuua? Joodipuudus on põhiline kilpnäärme haiguste põhjustaja. Kuiva naha ning kuivad juuksed Aeglased füüsilised ja vaimsed reaktsioonid. Kaalus juurde võtmise. Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad (eriti lest), meretaimedest valmistatud tooted, pinnase joodisisaldusest sõltuvalt ka seened. Igapäevaselt söödavatest toidutaimedest on joodi mõningal määral nisus, rukkis ja õunaseemnetes. Joodipuuduse korvamiseks on müügil ka jodeeritud sool.
............................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................................................7 3.1. Miks jood nii tähtis on?....................................................................................................................................7 3.2. Mida joodipuudus kaasa võib tuua?...............................................................................................................7 3.3. Miks jodeeritud sool?.......................................................................................................................................7 3.4. Joodi puudus raseduse ajal .............................................................................................................................8 4. JOODI SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES ..
· teadmiste puudumine · ebaküpsena maailmaturul osalemine Maailma standard näljale WHO andmetel vajab... · 65 kg kaaluv, 20-39 aastane aktiivne mees ööpäevas 3000 kilokalorit · 55 kg kaaluv 20-39 aastane aktiivne naine ööpäevas 2200 kilokalorit · ,,kriitiline tase" Skeem Tagajärjed · Pärsib vaimse ja füüsilise potentsiaali välja arenemist · Rauapuudusel tekib kehvveresus · Vitamiin A puudus · Joodipuudus raseduse ajal viib vaimse alaarenguni Statistika Aastal 1990 oli maailmas... · 215 miljonit last, kelle kasv ei vastanud nende eale · 180 miljonit last, kelle kaal ei vastanud nende eale · 50 miljonit last, kelle kaal ei vastanud nende kasvule Lahendus · Investeerida resursse põllumajanduse uurimiseks · Rajada koole, õpetamis keskusi · Teha teavitustööd pereplaneerimisest, mis reguleeriks iivet
mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma(kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas). Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. Joodipuudus raseduse ajal Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema. Juhul, kui joodi - elutähtsat mikroelementi - pole piisavalt, võib sellega seostuv hormoonipuudus põhjustada nurisünnitust või lapse kaasasündinud kilpnäärme alafunktsiooni.
Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on haiguslik seisund, kus kilpnääre toodab normist vähem hormoone. (joodi on vähe) Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus on haiguslik seisund, mis on tingitud veres ringlevate kilpnäärmehormoonide sisalduse suurenemisest ning nende ülemäärasest toimest organismis. (joodi on liiga palju) Struuma Struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab: joodipuudus organismis või kilpnäärme stimuleeriva hormooni tõus reaktsioonina normaalse hormoonisünteesi vähesusele kilpnäärmes. Kilpnäärme hormooni moodustamiseks on ainuke väljastpoolt organismi tulev vajalik komponent jood ja selle puuduse korral annab aju näärmele käskluse juurde kasvada. Kilpnäärme suurenemine ehk struuma Click to edit Master text styles Second level
o Väga hea lahusti o Viib läbi keemilisi reaktsioone meie kehas Hoiab püsivat kehatemperatuuri 9. Kuidas muutub luude keemiline koostis elu jooksul? Vananedes kaltsiumisoolade hulk luudes kasvab see muudab luud tugevamaks aga ka hapramaks. 10. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained? 11. Mis on struuma ja mida põhjustab? Struuma on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab joodipuudus organismis 12. Mis on osteoporoos ja mis selle põhjustab? On luuhõrenemine. Tekitab eriti kaltsiumi ja D-vitamiini puudus. 13. Biomolekulid ja bioelemendid_võrdle Organismide koostisesse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, st nim, neid biomolekulidekd. Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi 14
10.Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin VÄÄR, sest inimeste varusahhariid maksas on glükogeen. 11. Lihasraku ehituses olevad valgud müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ÕIGE. 12.Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin( nahas) ja E-vitamiin ( soolestikus) ÕIGE. 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA puhul. VÄÄR, sest komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib RNA puhul. 14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust ÕIGE. 15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos VÄÄR, sest kartulimugulates esineb taimne varusahhariid tärklis. 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. VÄÄR , sest hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja reguleerivad ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist.
annab organismidele (putukad, lülijalgsed jt välisskelettsed, seened jt) tugevuse ja kaitse 10.Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin Vale- inimeste varusahhariid maksas on glükogeen. 11. Lihasraku ehituses olevad valgud –müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid Õige 12.Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin( nahas) ja E-vitamiin ( soolestikus) Õige 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA puhul. Vale- See kehtib RNA puhul. 14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust Õige 15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos Vale- Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid- tärklis. 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust Vale- Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja reguleerivad ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 17. Vahad kuuluvad valkude hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist Vale- vahad kuuluvad lipiidide hulka. 18
poolt. Põhifunktsiooniks on reguleerida suhkru taset veres. Glükagoon- hormoon, mis tõstab veresuhkru taset. Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Diabeet- suhkruhaigus, põhjuseks kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkus. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade ja neerude kahjustusi, infarkti (süda) ja insulti (aju). Struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine, mida põhjustab joodipuudus organismis. Maksatsirroos- mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks alkoholi liigtarbimine. Maksapõletik- kollatõbi, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Nakatumine toimub saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. Uurea- ehk kusiaine, valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks.
9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. V 10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin glükogeen. V 11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid Õ 12. Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin (nahas) ja E-vitamiin (soolestikus), on ainult rasvlahustuvad. V 13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA RNA puhul. V 14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust Õ 15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos tärklis. V 16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust Õ 17. Vahad kuuluvad valkude lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada aurumist V 18. juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest valkudest. V 34. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on:
ning inimene sureb. dehüdranteerumine liigne vedelikukadu organismis osteoporoos luude hõrenemine- naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks. ateroskleroos veresoonte lupjumine- võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevasrustus. diabeet e suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. struuma ehk hõõtsik on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Struumat põhjustab joodipuudus organismis. Selle ennetamiseks lisatakse tänapäeval köögisoolale joodi. maksatsirroos e maksa sidekoestumine. Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda. maksapõletik (kollatõbi) ehk A- hepatiit. Selle korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine, mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultravioletkiirguse eest
elastsed. Vananedes kaltsiumisoolade sisaldus tõuseb. Luud muutuvad tugevamaks aga ka hapramaks. Luude tihenemine ja tugevnemine kestab ~ 25 eluaastani. Mida tugevamad ja tihedamad on luud nooruses, seda aeglasemalt hõrenevad nad vanemas eas. Luude hõrenemist nim osteoporoosiks. Ca saab piimast ja piimatoodetest. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3.7. Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid
talitlust ning seda effekti on täheldatud ka sündinud väikelastel, kelle emad on raseduse ajal võtnud vähe jodiidi. (1989) (6) · Jodiidid levivad üle platsenta ning on täheldatud väikelaste ja vastsündinute surma juhul, kui raseduse ajal kasutatakse liiga palju jodiidi. (6) 8 · Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema.(4) · Kui joodi pole piisavalt, võib sellega seostuv hormoonipuudus põhjustada nurisünnitust või lapse kaasasündinud kilpnäärme alafunktsiooni. (4) · Väljakujunenud joodidefitsiit võib kahjustada lapse aju- ja luustiku
organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Vesi on hea lahusti, lahustades nii anorgaanilisi ja ka paljusid polaarseid orgaanilisi aineid.
/ Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Kui ini- mene on aga palju higistanud, siis on ta koos veega kaotanud ka hulga soolasid. Sel juhul peab lisaks veele manustama tAiendar.alt ka mineraalaineid, sest tavalises vees neid vajali- kul mddral ei sisaldu (joon.2.5.). Kordamiskiisimused 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemilis- 2.4. Joodipuudus te iihendite ehitusse nad kuulur.ad? toidus vSib p6hjustada 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad inimese kilpnddrme haigestumist. organismid mikro- ja makroelemente? 3. VSrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste iihendite sisaldust rakus. 2.5
annaabi.ee 
